12.04.2022, 17:15
Koroona ja teised põhjused, mis pöörasid eestimaalaste eluea langusele
2021. aastal oli Eestis suurim eluaastate vähendaja Covid-19. Covidi ja vereringeelundite haiguste tõttu vähenes oodatav eluiga meestel 1,6 ja naistel 1,3 aasta võrra.
FOTO:
Viimastel aastakümnetel on oodatav eluiga Eestis järjest kasvanud, ent 2020. aastal tõus peatus ja toimus väike langus. Meestel põhjustasid 2020. aastal oodatava eluea langust peamiselt alkoholiga seotud surmad, samuti õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad (sealhulgas enesetapud) ning Covid-19. Samad põhjused tingisid eluea langust ka naistel, kelle puhul Covid-19 osakaal oli suurem. Eluiga mõjutasid teisalt kasvu suunas 2020. aastal surmad vereringeelundite ja hingamisteede haigustesse ning pahaloomulistesse kasvajatesse nii meestel kui ka naistel.
2021. aastal langes oodatav eluiga märgatavalt rohkem ning selle ülekaalukas põhjus oli nii meeste kui ka naiste puhul Covid-19, mis vähendas eluiga vastavalt 1,0 ja 0,8 aastat. Erinevalt 2020. aastast mõjutasid 2021. aastal eluea langust märkimisväärselt ka vereringeelundite haigused.
Peale kevadise ja sügisese Covid-19 puhangu täheldati 2021. aastal oodatavast suuremat suremust ehk liigsuremust ka suvise kuumalaine ajal, mil surmajuhtude arv suurenes põhiliselt vereringeelundite haiguste tagajärjel. Suvel kasvas samuti vähisurmade arv, ent aasta kokkuvõttes mõjutasid vähisurmad eluiga pigem kasvu suunas.
Allikas: Tervise Arengu Instituut (TAI)
