Südame-veresoonkonna mõnusaks tuksumiseks on vaja kerget pingutust, mis viib pulsi kasvõi natuke üles ehk kardio- või teise nimetusega aeroobset treeningut. Aeroobne tähendab “koos hapnikuga” ehk keha vajab ja tarbib pidevalt hapnikku. Selle vastand on anaeroobne treening ehk suur pingutus lühikese aja jooksul, mille hea näide on jõusaali intensiivsed treeningusessioonid. Kõrge vererõhuga inimestele ei pruugi need sobida.

Suurepärane aeroobne treening on jalutamine ja rattasõit sobival maastikul ja parajas tempos. Ka trepist üles rühkimine on väga tõhus. Kui võhma jagub, võid igas vanuses proovida kerget sörki. Jookse endale mugavas rütmis, kasvõi enam-vähem kõndides. Jaluta vahepeal, kui soovid. Ajapikku tempot tõstma ei pea, küll võid distantsi pikendada.

Liikumise tervislik miinimum on 150 minutit ehk kaks ja pool tundi nädalas, mis teeb 20 minutit iga päev või pool tundi viiel päeval nädalas. Laialdane uuring kinnitab, et rohkem on siiski uhkem. Tehes intensiivselt trenni, võib südame- ja veresoonkonna­haiguste risk väheneda isegi 50–60 protsenti, kinnitab Oxfordi ülikooli hiljutine uuring, mis kaasas 90 000 inimest.

Kui kahtled, kas ennast liigutada, leiad artiklist veel 10 põhjust, miks seda teha.