Elu tumedaim aeg: võõral maal lapsega üksi, väsinud, magamata ja ärikrahhist kurb. “Ma ei näinud enam tunneli lõpus valgust”

„Kulgesin päevadest läbi nagu automaatpiloodil, mind ei huvitanud miski, ma ei näinud enam tunneli lõpus valgust,“ kirjeldab Eveliis Kund-Zujev (40) enesetunnet, mis võinuks talle elu maksma minna.

Eveliisi tabas depressioon viis-kuus aastat tagasi. Ta oli kolinud lapsega Norrasse, et seal disainipood avada. “Olin lapsehoolduspuhkusel ega tahtnud oma vanasse töökohta tagasi minna. Olin kindel, et poekese avamine võtab vaid natuke aega ja kolime kenasti Eestisse tagasi, kuid asjad läksid teisiti.”

Eveliis ja tema abikaasa Marek kaotasid Eestis pererestorani, naise lapsehoolduspuhkus lõppes ja põhimõtteliselt jäädi üleöö kindla sissetulekuta. “Mina jäin lapsega Norrasse, lootes, et poeke annab meile piisava sissetuleku, ja abikaasa sai tööle Rootsi,” meenutab Eveliis. “Mu depressioon saigi alguse sellest, et olime jäänud ilma oma ärist, olin üksinda lapsega võõral maal, väsinud ja magamata, ning ka poekesel ei läinud nii hästi, nagu olin lootnud.”

Kuidas Eveliisi lugu edasi läks, loe juba artiklist.