Toitumisteadlane hoiatab: uuringutes pole näidanud pea ükski popp dieet kestvat positiivset mõju. Vastupidi!

Uue aasta lubaduste tuules seatakse sageli kõigest ülemaks tervislikud valikud. Mis on aga tervis ja kuidas tervislikuks peetav võib meid tegelikult mõjutada, arutleb toitumisnõustaja Britta Talumaa.

Healthism, mille vaste eesti keeles võiks olla tervisekultus, kujutab uskumuste süsteemi, kus isiklik tervislikkus on tihti kõige olulisem viis, mille kaudu defineerida ja saavutada heaolu, ja see saavutatakse peamiselt isiklike elustiilimuudatustega. Selle termini lõi Robert Crawford 1980ndatel, uurides lääne ühiskonnas üha hoogustuvaid holistilise tervise ja eneseabiga seotud liikumisi.

Tervisekultus on kasulik, kui see aitab teha tervist toetavaid valikuid, olles üks osa laiemast ühiskondlikust terviseteadlikkusest – kollektiivsest kokkuleppest väärtustada, hoida ja parandada tervist. Domineeriva ideoloogiana, kui usutakse, et isiklikud elustiili­valikud on võimelised pakkuma sügavat ja kestvat, komplekssetel inimlikel vajadustel põhinevat heaolu, jääb tervisekultus meid aga alati ja uuesti alt vedama. Siin on kaks olulist põhjust, miks...