10.01.2022, 14:26
"Pööritan silmi, kui järjekordne hipilik tädike soovitab tõsise haiguse raviks kummelit. Viirus ei hooli rohelisest smuutist"
Mul on rõõm tõdeda, et nüüdseks on kõik mu lapsed COVID-19 vastu täielikult vaktsineeritud. See ei läinud aga sugugi libedalt, vaid tõi kaasa rohkesti hädakisa ja “altkäemakse” – näiteks mänguraha ja sõõrikute näol. Kusjuures ega ma eriti muretsenud, et lapsed ilma vaktsiinita väga haigeks jääksid.
Kristi Luik on USAs elav kolumnist, kelle sulest on Eestis ilmunud raamat “Veidrike printsess”. Tema lapsed on kooliealiseks sirgunud ja Kristi mõtteis mõlgub plaan koos perega vähemalt aastaks Eestisse kolida – tema süda on just siin.
FOTO:
Minu arvates on tõenäosus, et varem igati terve laps sureb COVIDisse, märksa väiksem võimalusest, et ta lämbub viinerisaia kugistades. Aga pärast kümneid COVIDi-puhanguid koolis ja mõningaid kohustuslikke karantiine sai mul villand. Igal aastal on mu lapsed külmetushaiguste ja gripi hooajal vesiste ninadega koju tulles tõestanud, et nad on ringi kõndivad, teisi nakatavatest viirustest pungil pambud, ning mina ja mu mees jääme nii haigeks, nagu seda üksnes keskealised suudavad. Näen vaimusilmas, kuidas mu tatised jõmpsikad oma mobladelt pilku tõstmata mult süüa küsivad, samal ajal kui ma ise olen aheldatud hingamisaparaadi külge.
