Tartu ülikooli kliinikumi androloogia­keskuse Tallinna filiaalis tegutsev Poolamets on olnud paljude alguste juures. Ta on üks androloogiakeskuse, seksuaal­tervise kliiniku, Eesti akadeemilise seksuoloogia seltsi ja Balti andro­loogia assotsiatsiooni loojatest. Arstiteaduskonda astumisest saadik on teda huvitanud ka loodusravi ning lääne ja idamaade meditsiini eripärad – Poolamets on õppinud üle kümne aasta traditsioonilist Tiibeti meditsiini.

Androloogia kui teadus mehe organismi iseärasustest, meeste­haigustest ja nende ravist sai alguse möödunud sajandil viljakuse küsimustest, sest märgati, et viljakusprobleemide korral ei piisa, kui tegelda ainult naise tervisega. Meil ühendab androloogia mehe viljakuse, vananemise, hormonaalsüsteemi ja sugutrakti krooniliste põletike valdkonda ning seda, mis puudutab paari seksuaalsust. Ka seob meid tihe koostöö opereerivate uroloogidega.

Kui ma olin noor arst, lõpetas üsna suur osa mehi seksuaalelu juba 50. eluaastates. Tänapäeval on see pigem haruldane. Seksuaalelu lõpetatakse 60.–70. eluaastatel või ei lõpetatagi. Sel ajal, kui arstina alustasin, kohtas 80ndates triksis-traksis meest üliharva, tänapäeval näeb 90aastaseidki, kes toimetavad ja ka seksuaalelu elavad. Seksuaalne aktiivsus vanemas eas ei tähenda alati muidugi partnerisuhet, eneserahuldamine ei pruugi vanemas eas kaduda. Seksuaalelu lõppemise põhjused on erinevad.

Loe põnevat intervjuud teeneka meestearstiga edasi juba artiklist ja saa teada, mis mõjutab mehe tervist, mida peab teadma testosteroonist ning mis on mehe seksuaalfunktsiooni häirete peamised põhjused.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid