Meestearst Olev Poolamets: kui alustasin, kohtas 80ndates elujõulist meest üliharva, nüüd näeb 90seidki, kes seksuaalelu elavad
“Et mõista meest, tuleb paremini tunda ka naist,” mõtiskleb androloog-uroloog Olev Poolamets (55), kelle sõnul algab mehe tervise hoidmine juba tema looteeas.
Tartu ülikooli kliinikumi androloogiakeskuse Tallinna filiaalis tegutsev Poolamets on olnud paljude alguste juures. Ta on üks androloogiakeskuse, seksuaaltervise kliiniku, Eesti akadeemilise seksuoloogia seltsi ja Balti androloogia assotsiatsiooni loojatest. Arstiteaduskonda astumisest saadik on teda huvitanud ka loodusravi ning lääne ja idamaade meditsiini eripärad – Poolamets on õppinud üle kümne aasta traditsioonilist Tiibeti meditsiini.
Androloogia kui teadus mehe organismi iseärasustest, meestehaigustest ja nende ravist sai alguse möödunud sajandil viljakuse küsimustest, sest märgati, et viljakusprobleemide korral ei piisa, kui tegelda ainult naise tervisega. Meil ühendab androloogia mehe viljakuse, vananemise, hormonaalsüsteemi ja sugutrakti krooniliste põletike valdkonda ning seda, mis puudutab paari seksuaalsust. Ka seob meid tihe koostöö opereerivate uroloogidega.
Kui ma olin noor arst, lõpetas üsna suur osa mehi seksuaalelu juba 50. eluaastates. Tänapäeval on see pigem haruldane. Seksuaalelu lõpetatakse 60.–70. eluaastatel või ei lõpetatagi. Sel ajal, kui arstina alustasin, kohtas 80ndates triksis-traksis meest üliharva, tänapäeval näeb 90aastaseidki, kes toimetavad ja ka seksuaalelu elavad. Seksuaalne aktiivsus vanemas eas ei tähenda alati muidugi partnerisuhet, eneserahuldamine ei pruugi vanemas eas kaduda. Seksuaalelu lõppemise põhjused on erinevad.