Kadri amet toob kaasa palju ettenägematust ja suure vastutuse. Kuidas mitte läbi põleda? “Kunagi Eesti Kontserdis töötades õppisin väikse nipi. Kui oled saanud mõne suure võidu, teed endale väikse kingituse – näiteks võtad üle­jäänud päeva vabaks, isegi kui mõtled, et mul on veel see ja see teha. Ma tundsin, et enda premeerimine aitas mul ellu jääda.”

Viimased poolteist aastat on olnud kunstimaailmale rängad. Kadri otsustas, et tema eristub ja koroonaaja keerukustest ei räägi. “Tegin selle otsuse teadlikult, sest usun, et sõnadel on vägi ja kõik negatiivne mitmekordistub. Ei tea, kas on sobilik öelda, et mis ei tapa, teeb tugevaks? Aga ma ütlen seda siiski, sest olen veendunud, et tugevad jäävad ellu. Halamine on negatiivne, see ei vii edasi, õige­mini ei vii see kuhugi,” on naine kindel. “Loomulikult, igaüks peab ise vastutuse võtma – seda nõuan endalt ja eeldan teistelt.”

Kevadel tekkis Kadril uus positiivne harjumus – nimelt hakkas ta koos treener Egle Nabiga jõutrenni tegema. Sealgi on tähtis sotsiaalne aspekt. “Ma ei saaks ilma Egleta! Temaga treenimise ajal räägime ja muudame maailma. Ma ei tea, kumba vajan rohkem, kas kangi rebimist või vestlust,” tunnistab ta. “Midagi siiski see pikk vaikuseaeg minus äratas – suure soovi edasi liikuda, treenida, heas vormis olla.” Loe edasi juba artiklist.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid