Inimesi, kel läheb enesekinnituseks vaja teiste heakskiitu, on olnud ajast aega. Nende suuruse loob miski väline: ilu, edukus, raha, auto. Staatusesümbolid üksi aga sisemist rahulolu ei anna, vaja on ka teiste heakskiitu. Olgu palju raha või küllaga kenadust, seda tuleb näidata.

Kui Päikesekuningaks kutsutud Louis XIV kogus säramiseks enda ümber imetleva õukonna, siis nüüdsel ajal piisab “laikidest” ehk sotsiaalmeedias visatud pöialdest ja südametest. Paned seksika pildi üles ja jääd ootama tunnustust. Palju tuleb? Sada, kakssada. Kas tõesti kolmsada?! Järgmine kord teen veel ägedama foto, mõtleb tunnustusejanus postitaja.

Praegune ajastu kütab takka eneseimetlust ehk nartsissismi. Kui varem on seda vaadeldud kui isiksusehäiret, siis nüüdsel ajal peetakse taolise nähtuse lahjemaid vorme sama tavaliseks kui introvertsust, kurvameelsust ja teisi loomuomadusi.

Imestad, kuidas keegi julgeb endast nii paljastavaid pilte avaldada? Nartsissistidele ongi iseloomulik, et nad ei taju sündsuse piiri. Nad imetlevad end ja neile tundub ootuspärane, et ka ümbritsevad nende ägedusest vaimustusse satuvad. Nad on ühelt poolt ebakindlad ja vajavad seepärast lakkamatut tunnustust, teisalt aga enesekesksed ja edevad.

Loe edasi juba artiklist, kuidas ära tunda nartsissisti oma lähikonnas, kuidas tema manipuleerimisele vastu astuda ja tee ka läbi kaks testi tuvastamaks nartsissistlikke tunnuseid endas ja oma partneris.