Kuusevaik – hitt nahahoolduses. Mis on selle fenomen?

Mida aeg edasi, seda hoolikamalt valime, mida enda nahale määrime. Teame ju kõik, et kreemid-salvid ei jää meie nahapinnale pidama, vaid osa sellest imendub edasi ka meie organismi. Nii on viimasel ajal nahahoolduses palju kõneainet pakkunud kuusevaigutooted, mida kasutatakse agaralt nii laste, täiskasvanute kui ka isegi lemmikloomade nahal. Mõte selle taga lihtne – see, mille on kiitnud heaks loodus, võiks ju sobida ometi ka inimesele.

Uurisimegi Iris Müllerilt, Axmer Groupi tegevjuhilt, mis on siis ikkagi kuusevaigu fenomen, kuidas kuusevaik tuubidesse saab ja milliseid nahaprobleeme kuusevaiguga ravida saab.

Juba meie esivanemate kodutohter

Kuusevaiku on kasutatud kodudes tegelikult juba väga ammustest aegadest peale. „Eelmistel sajanditel ei teatud naha lõhenemise ja umbsete või mädaste haavandite raviks paremat rohtu kui see,” teab Müller rääkida. Sageli lisati kuusevaigule veel searasva, võid, mett, hapukoort, vaha, tarupigi, rukkijahu või muud ning saadud segust keedeti haavavõie. Igas maakohas kasutati veidi erinevaid segusid, kuid põhikomponent oli haavarohul üks ja seesama – kuusevaik.

Tervendavaid omadusi on Mülleri sõnul kuusevaigul veelgi. „Näiteks põhjamaades oli kombeks seda näirda. Kuusevaik puhastas suuõõnt mikroobidest, hoidis hambad valgete ja tervetena ning vältis ka igemete haigusi,” avaldab ta. Samuti on teada, et kuusevaik soodustab naha regeneratisooni ehk taasuuenemist.

Puult inimesele

Põhjust, miks kuusevaigul on nii palju häid tervendavaid omadusi, ei ole vaja tegelikult kaugelt otsida. Selleks suuname pilgud loodusesse – vaik ei ole ju tegelikult miski muu kui puu iseenda toodetud ravim, mida hakkab eritama siis, kui viga saab. Näiteks kui puukoores tekib pragu, puuoks murdub või talvine pakane puukoort murrab. „Lapimaa külmas juhtub seda sageli,” viitab Müller kuusevaigu peamisele kogumiskohale. Vaik valgub puidu vigastustesse, katab need ja takistab sellega haigusetekitajate ning kahjurite sissetungi. Justnagu looduslik antibiootikum.

Mitte lihtsalt vanarahvatarkus – toimet kinnitab ka teadus

See kõik ei ole lihtsalt vanarahvatarkus, vaid kuusevaigu kasulikkust on kinnitanud ka teadus. Müller viitab siin Soome arstidele eesotsas dr Arno Sipponeniga, kes hakkasid mõtlema ja huvi tundma, kuidas ikkagi olid omal ajal kohalikud inimesed vaigusalviga haavu ravides nii osavad. Järgemööda jõuti väga huvitavate avastusteni.

Võtame või näiteks 2007. aasta uuringu (Rautio jt), kus lähtuti Lapimaal sajandeid kasutatavast rahvapärasest kuusevaigusalvist, millega tohterdatakse nahal olevaid haavu ja haavandeid ning nakkuslikke nahahaigusi. Selles katses avaldus kuuse koostisainete toime grammpositiivsetele bakteritele, eriti tõvestavatele mikroobidele perekondadest Streptococcus, Staphylococcus ja Entherococcus, mis kipuvad antibiootikumide suhtes tundetuks muutuma. Antibakteriaalne toime võib tuleneda kuusevaigu koostisse kuuluvast isopimaar- ja abieethappest, neist viimasel on kindlaks tehtud ka seenevastane mõju. 2009. aastal läbi viidud uuringust (Sipponen jt) selgus, et kuusevaik vähendab bakteri Staphylococcus aureus elujõudu. 2011. aasta uuring (Rautio jt), mis uuris kuusevaigu mõju erinevatele, inimestel haigusi tekitavatele seentele, tõi aga ilmsiks, et kuusevaigusalv avaldab lisaks bakteritele toimet ka dermatofüütidesse, mis põhjustavad nahal, karvades ja küüntel pindmist seennakkust.

Kuidas vaik tuubidesse saab

Nagu öeldud, kogutakse kuusevaiku peamiselt Soomes Lapimaal vanadelt kuuskedelt, kus on kasulike ainete kontsentratsioon kõige suurem. Vaiku töödeldakse võimalikult vähe ega kuumutata. Mis aga eriti oluline – kuusevaigutooted on kasutusel meditsiiniseadmetena ja need on registreeritud ka Eesti meditsiiniseadmete registris.

Kuusevaiguga ravitakse nii haavu, küüneseent kui ka aknet

Kõike eelnevat arvesse võttes pole ime, et kuusevaiku kasutatakse nii täiskasvanute kui ka väikelaste ravis, aga ka lemmikloomade nahaprobleemide korral, sest see ei tekita kipitust ja parandab haava ruttu.

Millised on aga praegu kõige populaarsemad ja ostetumad kuusevaigutooted? Esikohal troonib Mülleri sõnul Abilari 10% haavasalv kuusevaiguga, millel on antimikroobne, põletikuvastane ja epiteelkoe uuenemist soodustav toime. „See salv on kõige ostetum, kuna ta on tõesti universaalne. Seda saab määrida kassikriimustusele, lamatisele, diabeetilisele jalale, põletushaavale (kui haav on jahtunud), päikesepõletusele, putukahammustusele. See võtab kiheluse ja haaval ei ole valus. Sobib ka päris pisikestele ja ka päris eakatele, kelle nahk on tundlikum,” räägib Müller.

Teisel kohal on küüneseenelakk Abicin 30%, kus kuusevaiku on isegi rohkem, kuna ülesanne on võidelda nahal või küünel oleva seenega. „Küüneseenega nakatunud küüs (ka siis, kui on kahtlus, et on seen) lakitakse kaks korda nädalas üle. Lakk hoiab vaiku küüne peal kinni,” õpetab Müller.

Kolmandal kohal on Mülleri sõnutsi aga uus aknekreem kuusevaiguga Abicare ACNE, mis sobib kõikidele nahatüüpidele. „Soovitame määrida paikselt vistriku peale õhukese kihina kaks korda päevas, teine kord võiks olla õhtul enne uinumist.”

Kuusevaigutooteid müüakse apteekides üle Eesti ja nendega saab tutvuda nii veebiapteekides kui ka kodulehel axmer.ee.

Hoolitsege oma naha eest hästi!