On oodata varajast ja intensiivset gripilainet. Eesti Pereõdede Ühing kutsub kiiremas korras gripi vastu vaktsineerima!

Pereõed kutsuvad kõiki ja eriti just riskigruppi kuuluvaid inimesi end läbi vaktsineerimise gripi eest kaitsma. Eelmise aasta COVID-19 piirangutest tulenevate kontaktide vähendamisega on elanikkonna gripiviiruse vastane immuunsusfoon langenud ning ennustatakse gripi varasemat ja tugevamat tagasitulekut. Gripihooajaks valmisolekuks on kõige olulisem enne hooaja algust ennast gripi vastu vaktsineerida.

2020. aastal oli gripi levimus ajalooliselt madal. COVID-19 ennetusmeetmed nagu distantseerumine, maskide kandmine, käte pesemine ja reisipiirangud tõkestasid ka gripi levikut ning gripiga seotud surmajuhtumite arv vähenes 95 protsenti. Viiruse levik oli mahasurutud, mis tähendab, et ühtlasi langes ka gripivastane immuunsusfoon. Prognooside kohaselt tuleb gripp see hooaeg tagasi tavapärasest varakumalt ja tugevamini ehk oodata on teistsuguse ajastuse ja intensiivsuse lainega ebatüüpilist hooaega. Seetõttu on eriti oluline ennast gripi vastu vaktsineerida.

“Tähelepanu on olnud pikalt COVID-19-ga seotud temaatikal ja vaktsineerimisel, kuid oleme unustanud, et peale koroonaviiruse kimbutavad inimesi ka teised ohtlikud viirused,” sõnab Eesti Pereõdede Ühingu juhatuse liige Lilli Gross.

Pereõed soovitavad ennast tungivalt vaktsineerida nii gripi kui ka COVID-i vastu ja meeles pidada, et igale viirusele vastab oma vaktsiin. Sellest tulenevalt on täiesti ohutu samaaegselt manustada gripivaktsiini ja koroonavaktsiini. Võimalik on põdeda ka mõlemat haigust korraga.

Lilli Gross lisab: “Eriti, kui ühest või teisest viirusest on immuunsüsteem nõrgenenud, on tõenäolisem, et korjame üles ka teise.”

Gripi vastu vaktsineeritakse igal aastal uuesti. Vaktsiini võib manustada kogu hooaja vältel, kuid kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi ehk oktoobrist detsembrini. Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul pärast vaktsiini saamist. WHO on defineerinud kõige enam ohustatud riskigruppideks rasedad, kuni 5-aasta vanused lapsed, 65-aastased ja vanemad ning kroonilise haigusega inimesed.

“Lisaks riskigruppidele peaksid gripivastast vaktsineerimist kindlasti kaaluma ka inimesed, kes nendega igapäevaselt kokku puutuvad,” märgib Eesti Pereõdede Ühingu juhatuse liige Kätlin Kauler.

Gripiviirus on küll ülemiste hingamisteede haigus, kuid selle tüsistused võivad olla eluohtlikud. Sagedamini esinevateks tüsistusteks on kopsupõletik, bronhiit, põskkoopapõletik, neeruvaagnapõletik, keskkõrvapõletik. Gripi mõjul võivad ägeneda kroonilised haigused nagu südamepuudulikkus, astma, diabeet ning suureneb insuldi ja infarkti risk. Esineb ka müokardiiti (südamelihasepõletikku) ja perikardiiti (südamepaunapõletikku).

Grippi iseloomustab äkiline palavik, köha (tavaliselt kuiv), peavalu, lihas- ja liigesevalu, tugev halb enesetunne, kurguvalu ja nohu. Haiguse kestus ja raskusaste võib varieeruda kergest kuni väga raskeni ning isegi lõppeda surmaga. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel sureb igal aastal hooajalisest gripist tingitud hingamisteede haigustesse kuni 650 000 inimest.

Parim viis gripiviiruse ennetamiseks on vaktsineerimine.

"Ole kaval, vaktsineeri enne kui gripp sind tervitama tuleb!” innustab Kätlin Kauler.

Eesti Pereõdede Ühing kutsub hoolima endast ja enda lähedastest ning gripi vastu vaktsineerima perearstikeskustes ja apteekides üle Eesti.

Üle 65-aastastele pakub Haigekassa esimest korda vaktsiini tasuta.

Uuri lisa enda perearstilt või pereõelt ning kaitse ennast ja enda armsamaid!

Eesti Pereõdede Ühing on pereõdesid koondav organisatsioon, mille eesmärk on parandada pereõdede seas erialase info vahendamist sihtgrupini ja seeläbi ühtlustada patsientidele pakutava pereõendusteenuse kvaliteeti.