Suukuivuse põhjuseks on sageli mõni haigus – näiteks depressioon, diabeet, kilpnäärme alatalitlus, reumatoidartriit, kõrgvererõhutõbi, ärevus- ja meeleoluhäired jt. Teisalt ja väga sageli on põhjuseks ka erinevate haiguste ravi nii ravimitega kui ka keemia- või kiiritusraviga.

Lisaks on tavalisemateks põhjusteks lihtne vedelikupuudus, suitsetamine, lamavatel või väheliikuvatel haigetel ka raskused hügieeni järgimisel ja muidugi laialt levinud suu kaudu hingamine – eriti öösel.

Päeval taipab inimene suukuivustunde peale juua, öösel peab aga olukord eriti hulluks minema, et inimene ärkab ja suud niisutama läheb. Uni on sellega muidugi rikutud ja see soodustab omakorda suukuivust. Tuntum haigus, mille kartuses inimesed suukuivuse tõttu aga arsti poole pöörduvad, on diabeet ehk suhkruhaigus.

Miks kuiv suu halb on?

Kui silmad on hinge peegel, siis sülg on meie tervise peegel. Süljel on organismis väga tähtis roll: niisutab suud, pidurdab kaariese teket, kaitseb meid bakterite eest, võimaldab toidu neelamist ja seedimist, aitab rääkida ning pakub häid võimalusi haiguste varajaseks avastamiseks. Kuigi näiteks halb hingeõhk ise pole tervisele ohtlik, vaid pigem märguanne terviseprobleemist, segab see oluliselt otsesuhtlust teiste inimestega. Arvatakse, et üksildus ja vähene otsesuhtlus on sama suur terviseprobleem kui südamehaigused ning need on omavahel ka seotud. Ja kuidas sa ütled teisele inimesele, et tal tuleb suust ebameeldivat lõhna? Keeruline, eks ole?

Seepärast on oluline, et sülje ja suuõõnega kõik nii korras oleks kui vähegi võimalik.

Üks tavalisemaid põhjuseid, miks suu kuivab, pole mitte vananemine, nagu ekslikult arvatakse, vaid hoopis üsna tavalised ravimid. See ei tähenda, et ravimitest loobuma peaks – kasutama peab niisutavaid suuhooldustooteid ja vajadusel arstiga nõu pidama. Vahel piisab, kui muuta ravimi doosi või vahetada ravimit – näiteks lühitoimeline ravim pikema toimega ravimi vastu.

Aga kõige esimene asi on muidugi hambad ja igemed hambaharja ja pastaga õigesti ära pesta! Seda on vaja teha, et kahjustavate mikroorganismide hulka otsustavalt vähendada ja massiliselt esinevat nakkushaigust – hambakaariest – ennetada. Seejärel tuleb järjekindlalt hambaid pestes ja loputades ning suuõõne niiskuse eest hoolitsedes olukorda parandada.

Põhjuseid, miks teie süljenäärmed ei tööta, võib olla mitmeid

Ravimite kõrvaltoimed. On teada, et on enam kui 400 erinevat laialt levinud ravimpreparaati, mis võivad põhustada häireid organismi tegevuses, mis omakorda kajastub süljenäärmete töös ja väljendub vähenenud süljeerituse näol. Vananedes olete aga enamasti sunnitud tarbima üha rohkem erinevaid ravimeid, nagu näiteks kõrge vererõhu või depressiooni vastu suunatud ravimpreparaadid.

Nakkused ja üldhaigused. Osa nakkusi ja haigusi pärsib või aeglustab oluliselt süljenärmete tööd. Näiteks diabeet, astma, allergia, parkinsonism, kõrge vererõhk jt võivad kõik esile kutsuda kestvat ja raskendatud suukuivust.

Kiiritusravi. Süljenäärmete pöördumatu vigastus võib osutuda piisavalt suureks juhul, kui on tehtud kasvajate kiiritusravi (eriti rindkere, kaela ja pea piirkonnas).

Kemoteraapia. Kasvajate keemiaravis kasutatavad ravimid võivad põhjustada sülje koostise muutusi ja selles oleva vedeliku vähenemist ning sellega sülje paksenemist. Selle tagajärg on kuiva suu tunne ning probleemid rääkimisel ja neelamisel.

Närvivigastused. Pea või kaela piirkonna vigastused võivad tuua kaasa nende närvide kahjustuse, mis otseselt mõjutavad sülje hulka. Tekib olukord, kus mitte miski ei anna süljenäärmetele märku sellest, et on vaja sülge toota.

Kuiva suud ennetavad tooted on saadaval Apotheka apteekides, Apotheka Beauty veebipood ja hambaravikabinettides. Küsi lisainfot hambaarstilt.