Kõhukinnisus on levinud mure. Kuidas seda kiiresti lahendada? Millal on asi aga tõsine ja vajab viivitamatut arstiabi?

Kõhukinnisus pole pelgalt vanemate inimeste nuhtlus, kuid just pärast keskiga kipub see sagedamini kimbutama. Miks nii juhtub ja millal tuleb kindlasti arsti poole pöörduda?

Krooniliseks kõhu­kinnisuseks peetakse seisundit, mil ei teki vajadust päevi tualetti minna või on seal käimine vaevusterohke, sõnab Ida-Tallinna keskhaiglas patsiente vastu võttev gastroenteroloog Thomas Zimmerer. “Patsiendil diagnoositakse krooniline kõhukinnisus, kui kolme kuu jooksul (esimest korda mitte vähem kui kuus kuud enne diagnoosi) esineb kaks või enam järgmistest sümptomitest: vähemalt neljandikul juhtudel tekib tualetis vajadus pressida või pingutada; neljandikul juhtudel on tunne, et soolt ei suudeta täielikult tühjendada ja sellele on vajadus sõrmega kaasa aidata; esineb blokeerimistunnet, väljaheide on kõva; roojatakse alla kolme korra nädalas,” loetleb dr Zimmerer.

Raskematel juhtudel kirjeldataksegi arsti sõnul tunnet, nagu oleks soole tühjendamisel midagi ees, tühjenemine ei toimu täielikult, vajadus rooja väljutada on näiteks vaid kord nädalas või on tarvidus kasutada selleks regulaarselt lahtistit või klistiiri. “Kui kõht ei käi korralikult läbi, võib esineda ka kõhuvalusid,” räägib dr Zimmerer. 

Tema sõnul on tõsisemate haiguste välistamiseks alati soovitatav ka esmakordse kõhukinnisuse tekke korral arsti poole pöörduda – alustuseks kasvõi perearstile muret kurta. “Kindlasti tuleks kiiresti arsti poole või EMOsse pöörduda juhul, kui..."

Loe edasi juba artiklist, mis puhul tuleb viivitamatult arsti poole pöörduda, mis on kõhukinnisuse põhjused ja mida teha, et kõhuliiklus korda saada.