Ma tean aga, kuidas vajaduse korral eestlaste sekka sulanduda: naeratan võimalikult harva, püüan käituda ükskõiksemalt ning põrnitsen kõiki kahtlustavalt ja raasuke põlastavalt. Kuna olen saanud vanemaks ja muutunud pahuramaks, on seda tegelikult lihtsam teha. Reedan oma “teistsugusust” ikkagi – peamiselt seetõttu, et minuga tolkneb alatasa kaasas kolm võhiklikku ameeriklast...