Nii lastel, vananevatel vanematel, abikaasal kui ka töökaaslastel on meile pidevalt nõudmisi. Sellises olukorras tekib tihti õigustatud küsimus: aga mina ise, kuhu jäävad minu vajadused ja kes neid täidab?! Pidev oma tahtmiste tagaplaanile lükkamine ja püüd teiste soove rahuldada võib tekitada süütunde, et tegelikult peaks jõudma või suutma rohkem. Ka toidab see kujutlust iseenda väärtusetusest, mis kuhjudes masendust süvendab. Siis on abiks iseendale aja leidmine, abi otsimine nii enda kurbuse leevendamiseks kui ka näiteks pereliikmete hooldamiseks.