Menopausi saabudes suureneb risk haigestuda sellesse tõppe. Kuidas hoiduda?

Naissuguhormoonid kaitsevad naisi südamehaiguste eest. Kuid organismi vananedes nende tootmine lakkab ning õrnema soo risk haigestuda südamehaigustesse kasvab märkimisväärselt.

1. Peamisi südame-veresoonkonnahaiguste riskitegureid on viis: vanus, hüpertensioon ehk kõrgvererõhktõbi, kolesterooli ainevahetushäired, suitsetamine ja veresuhkru ainevahetuse häire ehk diabeet, millega kaasneb enamasti ülekaal.

2. Kõrge vererõhk, suitsetamine ja diabeet on naistel suuremad kardiovaskulaarsed riskid kui meestel.

3. Aastate lisandumist ei saa inimene kuidagi mõjutada, küll aga riskitegureid: võimalik on kontrollida kehakaalu ning vere kolesteroolisisaldust ja suhkrutaset. Samuti on igaühe võimuses mitte suitsetada või suitsetamine maha jätta. Oluline roll on ka vähesel soola- ja alkoholitarbimisel ning regulaarsel tervisespordi harrastamisel. On tõendatud, et sel moel võib vererõhuhaiguse teket aastate võrra edasi lükata või isegi vältida.

4. Kui meestel ilmnevad vererõhuprobleemid tihti neljakümnendates, siis naistel umbes kümme aastat hiljem. Naiste vererõhuhaiguse algus langeb sageli kokku ülemineku­eaga. Kuna sel ajal esineb niigi igasuguseid vaevusi, võib kujunev kõrgvererõhktõbi mõnikord piisava tähelepanuta jääda.

5. Arvatakse, et kui 50aastaselt on vererõhk normis, on kõrgevererõhktõve teke välistatud, eriti neil, kes on noorusest saadik tervislikke eluviise järginud. Paraku on see arvamus ekslik – kõrgvererõhktõve ja südamehaiguste ennetamiseks tuleb tervisliku joone hoidmist jätkata ka pärast esimest juubeli­sünnipäeva ning varasemast hoolikamaltki, sest naissuguhormoonide taseme langedes kaob ka nende südant kaitsev mõju.

Naiste vererõhuhaiguse algus langeb sageli kokku üleminekueaga.

6. Sageli arvatakse, et kõrge vererõhk on vananemisega kaasas käiv normaalne nähtus. Tegelikult tõuseb vererõhk eluaastate lisandudes peamiselt ebatervislike eluviiside ja arterite lupjumise tõttu.

7. Kõrgvererõhktõbi on lisakoormus südamele, kahjustab veresooni, aju ja neerusid. Ajal, kui veresooned pole veel kõrgenenud rõhuga n-ö ära harjunud, saab tõbe ravimitega päris edukalt peatada. Kui vererõhk on aga juba liiga kaua kõrge püsinud, on võimalik haigust riskide vähendamiseks küll ohjata, kuid südame-veresoonkonna täiesti normaalset toimimist enam taastada ei saa.

8. Hüpertensiooni korral tuleb arsti määratud ravimeid võtta iga päev, sest nende mõju kestab tavaliselt ühe ööpäeva. Ainult korralikult ravimeid tarvitades õnnestub ära hoida kõrgvererõhktõvest tingitud tüsistusi.