TERVISEUUDISED | Koroonaaeg tõi veidrad unenäod. Miks?

Paljude inimeste elu oli piirangute ajal küll üsna üksluine, kuid unenäod muutusid, vastupidi, hoopis erksamaks ja ebatavalisemaks. Twitteris asuti isegi teemaviitega #pandemicdreams (pandeemiaunenäod) oma veidraid unenägusid teistega jagama.

Ameerika Tuftsi ülikooli neuroteadlane Erik Hoel on tulnud välja masinõppest inspireeritud teooriaga, et elus valdavaks muutunud üksluisus võib provotseerida aju öist juhuslikku “müra” tekitama. Professori sõnul ähvardab meie närvisüsteemi ärkveloleku ajal nn ülekohastumine. See tähendab, et lahendades päeval enamasti kindlaid, korduvaid ülesandeid, võib sellise piiratuse tagajärjel aju üldistamisega hätta jääda. Et funktsionaalsus ja paindlikkus püsiks, vajab aju igal öösel unenägude kujul doosi juhuslikkust. Unetus, sealhulgas unenägude puudumine, toob aga kaasa ülekohastunud aju, mis suudab küll õppida ja meelde jätta, kuid ei ole võimeline korralikult üldistama.

Unenäod on dr Hoeli teooria järgi aju tõhusaks toimimiseks nii kasulikud ja olulised, et inimesed on leidnud viisi ka ärkvel olles und näha. Vastupidi levinud seisukohale, et kunst on evolutsiooniliselt nagu tort ehk meeldiv, kuid ellujäämise seisukohast ebaoluline lisandus, pakub professor, et kirjandus, filmid, muusika ja teised kunstivormid võivad täita kunstlike unenägude rolli, aidates samuti taastada aju funktsioone.

Allikas: Medical News Today