Kuidas lõhnad mõjutavad meie käitumist ja milliste haiguste vastu kaitseb lõhnatrenn?
“Lõhnameelt kipume teiste meeltega võrreldes vähem oluliseks pidama, kuid tegelikult on väga suur osa meie emotsioonidest ühel või teisel viisil just lõhnadega seotud,” ütleb lõhnateadlane Kristel Vene ja soovitab kõigil haistmist iga päev treenida.
Lõhnade maailm on toidutehnoloogiat õppinud Kristel Venele äärmiselt põnev. Ta teab, kuidas saada kehva isuga patsiente lõhnade abil sööma, ja sõnab, et teoreetiliselt peaks õnnestuma ka vastupidine: inimeste isu eemaletõukava lõhnaga vähendada ja nii kaalu langetada. "Võib-olla jõuame kunagi selleni, et tableti abil saab näiteks kaheks nädalaks lõhnaretseptorid välja lülitada. Kui toidu meeldivaid lõhnaühendeid ei tunne, põhjustab see kahtlemata isulangust."
Öeldakse, et maitse üle ei vaielda, aga kuidas on lõhnadega - kas nende üle võib vaielda?
Lõhnade üle ei tohiks samuti vaielda, aga mina vaataks neid kaht taju koos. Väga tihti ajavad inimesed maitse ja lõhna segamini. Enamik ehk lausa 85 protsenti maitsetest, mida tunneme, on pärit hoopiski lõhnavatest lenduvatest ühenditest. Kui nina kinni süüa, tunned keele peal vaid tekstuuri ning haput, magusat, soolast, mõru ja umami maitset (sh vürtsikust ja mentooli). See on ka kõik! Ülejäänud lõhnaühendid liiguvad nasaalselt neelu kaudu, mis lükkab neid üles, kus ninaretseptoritega reageerides tekib justkui maitse. Tegelikult aga on need hoopis lenduvad lõhnaühendid.