Troopilised taudid, eksimine Siberis ja mehe raske haigus – maailmarändur Tiina Jokineni ei peata miski

“See hullumeelne reisimine, mida inimesed harrastavad, on läinud üle piiri,” tõdeb Tiina Jokinen (60) ja raputab ka endale tuhka pähe, kuigi asuks iga kell uuesti teele. Tema maailm ei kukuks aga kokku ka siis, kui reisima enam ei pääsekski – toimekusest naisel puudu ei tule.

Oma teadmistes ja tööasjades vägagi faktitäpne maailmarändur Tiina pole külastatud riike kunagi kokku lugenud. “Ilmselt ligi 150,” arvab ta. Kõik mandrid on risti ja põiki läbi käidud kas kuudepikkuste ekspeditsioonide, isiklike rännakute või tööreisidega – 90ndatel töötas Tiina SASi esindustes, sealhulgas Indias, aga ka reisibüroo K tegevjuhina. Siiski on maakeral veel põhjalikumat avastamist ootavaid piirkondi – kasvõi Arktika, Teravmäed, Kamtšatka, Novaja Zemlja.

Kevadel 60. sünnipäeva tähistanud Tiina teeb oma sitkuse, väleduse ja kehahoiakuga silmad ette paljudele noortelegi. Pole ka ime, sest naise päevakavasse on juba aastakümneid kuulunud jooksmine. Iga päev, iga ilmaga, vähemalt seitse kilomeetrit. Ajavõtuks ega kilomeetrite lugemiseks tal nutikella käe peal ei ole. Kodus olles viib jooksuring mööda lossi­pargist, reisil lippab Tiina seal, kus parajasti võimalust: mererannas, mägi­teedel või linnatänaval. Isegi džunglis saab joosta, teatab ta.

Tiina kindlameelsus ja enese­teadlikkus ei sobi alati ka tema reisikaaslastele. Kired ja oma­vahelised pinged kuuluvad enamasti nende reisiseikluste juurde. "Ma ei ole ingel. Pigem ütlen kõigile, et ärge tahtke minuga reisile tulla, sest olen õudselt halb reisikaaslane. Mul on omad arusaamad ja jumal hoidku, kui keegi hakkab neile kuskilt otsast vastu põtkima," ei häbene Tiina tunnistada.
Tiina pöörastest reisiseiklustest, elukatsumustest, värvikast toidu- ja köögikultuurist ning paljust muust loe edasi juba artiklist.