Omaenda varaste valusate läbi­elamiste tõttu teadis naine juba 20. eluaastates, et tahab teha tööd, mis läheneb inimesele personaalselt, ehkki tollal polnud tal aimugi, mis töö see olema peaks. “Ma tulen vägivaldsest keskkonnast, mis on mu enda üks kõige suuremaid kaotusi. Kasvasin isata, emotsionaalselt väga ebastabiilse emaga. Kui talle midagi ei meeldinud, karistas ta mind, tulles mulle kallale kas emotsionaalselt, verbaalselt või füüsiliselt. Nii õppisin ma juba lapsena, ellujäämiseks, tajuma ja märkama ema kehakeelt, et osata natukenegi ette aimata ta meeleolu ja vihapurskeid. Praegu kasutan oma töös seda intuitiivset taju ja oskust kui kingitust.”

Loe juba edasi artiklist, mis on praeguse aja peamine mure, mil moel aitab inimesi leinanõustaja ja kuidas toimub teraapiaseanss.

Jaga
Kommentaarid