Suhte- ja leinanõustaja avaldab, millise murega kõige enam teraapiasse tullakse. Kuidas kaotusvalu leevendada?
Ei leidu ühtki inimest, kes poleks tundnud kaotusvalu. Lein on miski, mille eest tahame põgeneda – seda alla surudes, tõrjudes, ära peites... Mõnikord aastakümneteks. Kuidas neist tunnetest päriselt lahti lasta, teab leinanõustaja Meeli Laane.
Meeli Laane on leina- ja suhtenõustaja, psühholoog, hüpnoterapeut, kelle iga teraapiaseanss valmib rätsepatööna. “Ma valin alati meetodi vastavalt inimesele, mitte ei kohanda inimest meetodi järgi. Nii nagu ei ole ühesuguseid inimesi, ei ole ka ühesugust kaotusvalu ega leina.”
Omaenda varaste valusate läbielamiste tõttu teadis naine juba 20. eluaastates, et tahab teha tööd, mis läheneb inimesele personaalselt, ehkki tollal polnud tal aimugi, mis töö see olema peaks. “Ma tulen vägivaldsest keskkonnast, mis on mu enda üks kõige suuremaid kaotusi. Kasvasin isata, emotsionaalselt väga ebastabiilse emaga. Kui talle midagi ei meeldinud, karistas ta mind, tulles mulle kallale kas emotsionaalselt, verbaalselt või füüsiliselt. Nii õppisin ma juba lapsena, ellujäämiseks, tajuma ja märkama ema kehakeelt, et osata natukenegi ette aimata ta meeleolu ja vihapurskeid. Praegu kasutan oma töös seda intuitiivset taju ja oskust kui kingitust.”