Loodetavasti saab uut diagnostikat peagi kasutada individuaalse ravi kohandamiseks palju kiiremini, kui see seni on võimalik olnud. Protsent haigetest, kes võiks sellest kasu saada, sõltub vähi liigist. Soolevähi korral võib see Suurbritannias olla 30 protsenti ehk umbes 14 000 inimest aastas. Rinnavähi korral tõenäoliselt 2 - 3 protsenti ehk umbes 1 000 - 15 500 inimest aastas.

Nik-Zainal ja tema kolleegid korraldasid esmalt katseid inimese tüvirakkudega. Kui nad lülitasid välja geene, millel on oluline roll DNA kahjustuste vältimisel, tekkisid rakkudel mutatsioonide klastrid, mida täheldati ka teatud tüüpi vähkide korral. Seejärel "treenisid" teadlased arvutialgoritmi neid klastreid paljastama. Lõpuks katsetati algoritmi tuhandete vähiproovide peal, mis koguti 100 000 Genomes Project'i kaudu - see on programm, mis kogub Ühendkuningriigi riikliku tervishoiu teenistuse (NHS) patsientidelt anonüümselt teavet.

Põhjustel, mis pole hetkel veel lõplikult välja selgitatud, on seda tüüpi vähid tundlikud immunoloogiliste kontrollpunktide inhibiitoritena tuntud ravimite klassi suhtes. Need ravimid vabastavad immuunsüsteemi loomuliku piduri, nii et T-rakud (teatud tüüpi immuunrakud) tunnevad ära kasvajad ja ründavad neid. Uuring avaldati hiljuti ajakirjas Nature Cancer.

Ühes teises Cambridge'i ülikoolis läbi viidud uuringus on teadlased teinud paljutõotava sammu uue ravimi loomiseks agressiivse verevähi ehk AML (äge müeloidleukeemia) vastu. Uuringud keskenduvad protsessile, kus DNA inimese rakkudes muundatakse teiseks geneetilise materjali vormiks ehk RNA-ks, mis annab rakkudele juhiseid valkude ehitamiseks vastavalt ensüümide reale. Ühe ensüümi, tuntud kui METTL3, liigne aktiivsus põhjustabki AML-i. Professor Tony Kouzaridesi meeskond on leidnud ravimi, mis seda valku pärsib, ja mis seniste katsete tulemusel võiks AML-i ravida. Loodetavasti algavad kliinilised katsed inimestega juba järgmisel aastal. Kouzarides kinnitas, et see on vähiravimite uue ajastu algus.

Allikas: thetimes.co.uk