Sügeluse mitu põhjust

Sügelemine vajab tähelepanu ja põhjuste väljaselgitamist, iseäranis siis, kui see on kestnud kauem kui üks-kaks kuud ning segab igapäevaseid toiminguid, õhtust uinumist ja öist und. Sügeleda võib kindel nahapiirkond või kehaosa, kuid sügelus võib olla ka ulatuslik ja haarata kogu naha. Kratsimisel tekkivate vigastuste kaudu satuvad naha sisse bakterid, viirused ja allergeenid. Ekseemihaigetel, kes kasutavad raviks hormoonkreeme, võib katkikratsitud naha kaudu sattuda organismi suuremas koguses kortikosteroidhormoone kui läbi terve naha.
Leevendustunne kratsimisest kestab tavaliselt mõne minuti, vahel ka kauem. Põhjuseks võib olla kratsimisega tekkiv närvilõpmete kahjustus või närviülekande blokeerumine. Sügelemisaistingut vahendavad nahas olevad vabad närvilõpmed. Närvilõpmed saavad omakorda impulsi kas puudutuse või mõne (bio)keemilise aine mõjul. Olulisim sügelust vallandav biokeemiline aine on histamiin, kuid lisaks on veel palju teisi. Ka ravimid ja vitamiinid võivad tekitada sügelemist.

Haigused ja sügelus

Sagedasemad nahahaigused, mille korral nahk sügeleb, on parasiithaigused: sügelised ja täitõbi, mittenakkushaigustest mitmesugused ekseemivormid, sh atoopiline dermatiit, aga ka nõgestõbi ja mõned villilised autoimmuunhaigused.
Samuti võib sügelemine olla tingitud psüühikahäiretest. Peale selle on paljud krooniliste nahahaiguste põdejad märganud, et sügelemist soodustab väsimus ja stress. Millised on levinumad tervisehädad, mille tunnuseks on sügelemine?

Sügelised
Sügelemine algab tavaliselt 3–6 nädalat pärast esmakordset nakatumist, korduva nakatumise korral kiiremini, sest põhjuseks on ülitundlikkuse teke sügelislesta, selle munade ja elutegevusproduktide vastu. Sügelemine tugevneb õhtul, kui magama minnakse. Iseloomulikuks sümptomiks on sügeliskäigud labakätel, kuid neid ei pruugi alati esineda.

Putukahammustused
Sõlmeline sügatõbi esineb eelkõige lastel sääsehammustuste korral, ent ka täiskasvanuil, kui juhtuvad hammustama ja verd imema putukad, kellega varem pole kokku puututud (lõunapoolsete regioonide liivakärbsed, moskiitod, meie metsade põdrakärbsed, kihulased). Lemmikloomade kirbud hammustavad ka inimest, ent ei jää inimese nahale pidama. Hammustustele viitavad ainult tüütult sügelevad sõlmed, mis vahel võivad paikneda ridamisi, sest pahalane on oma teekonnal üle inimese naha hammustanud ja verd imenud mitmest kohast. Seda on nimetatud ka hommiku-, lõunasöögi ja õhtusöögi fenomeniks.

Atoopiline dermatiit
Tihti algab sügelemine enne nähtava nahapõletiku teket, on tugev ja esineb hooti ehk atakkidena. Sügelemist võivad esile kutsuda nii allergeenid (tolmulest, allergeensed toiduained) kui ka muud tegurid, mille tähtsust ei tohi mingil juhul alahinnata. Tihtipeale on testidega või jälgimise teel kindlaks tehtud allergeene lihtsam vältida kui muid ägestavaid faktoreid, milleks võivad olla:
1) stress,
2) liiga soe õhutemperatuur,
3) higistamine,
4) riiete hõõrumine, karedad materjalid,
5) õhk,
6) aastaajalised mõjud (enamasti ägeneb haigus sügistalvisel, vähem kevadsuvisel ajal),
7) atmokinees – riidest lahtivõtmise järel tekib sügelusaisting, nt beebidel mähkmete vahetamise ajal, muul ajal sügelemist justkui ei märgatagi.

Nõgestõbi
See on kupladena väljenduv nahalööve, mille tekkes mängib olulisimat rolli naha nuumrakkudest vabanev histamiin. Probleemi keerukus seisneb selles, et histamiini vabanemist võivad põhjustada eri tegurid, alates kehatemperatuuri tõusust füüsilisel koormusel (näiteks trepist ülesminek) ja lõhnaainetest (vanill, kaneel) ning lõpetades keerukate valgumolekulidega (allergilised reaktsioonid toiduainetele, näiteks piimale ja munale väiksematel lastel ning pähklitele ja kalale suurematel lastel ja täiskasvanutel).

Dermografism ehk triipnahksus on nõgestõve erivorme, mis avaldub kupladena kohas, mida näiteks riided või inimene ise on mõne oma tegevusega märkamatult mehaaniliselt ärritanud. Kui kublad tekivad minutite jooksul pärast ärritust, on põhjust lihtsam märgata, ent need võivad välja lüüa ka tunde hiljem ja sel juhul on seost raske tuvastada.

Täiskasvanutel, sagedamini eakatel, tuleb ette kroonilist lihtlihhenit, mida soodustab kratsimine. Vaevuseks on ühe kindla kehaosa, sagedamini kukla- ja kaelataguse, kuid ka käte, jalgade ja genitaalide spontaanne, ilma nähtava põhjuseta sügelemine. See toob kaasa vastupandamatu soovi sügelevaid kohti pidevalt hõõruda ja kratsida, mistõttu aja jooksul tekivad tugevamad ja robustsemad, tihtipeale ka ketendavad, katkikratsitud nahapaksendid või -naastud. Ehkki sügelemine ilmneb ilma välisärrituse või nahapõletikuta, soodustavad selle teket kuiv nahk, allergilised nahahaigused, depressioon, ärevus ja mõned sisehaigused.

Üldhaigused ja sügelus

Et kindlaks teha sügelemise põhjused, on oluline märgata, millal ja millises olukorras see ilmneb. Mõnedel juhtudel võib sügelus vallanduda duši all või vannis käimisel, samuti meres, järves või jões suplemisel. Eelkõige võib selline sügelemine kaasneda mõne üldhaigusega. Vanemas eas tuleb ette näiteks polütsüteemiat, mille korral toodab luuüdi suurenenud koguses punavererakke.
Pikka aega kestnud üldise sügelemise põhjustena tulevad arvesse veel maksa- ja neeruhaigused ning kilpnäärme ületalitlus. Enamasti on need haigused sügeluse ilmnemisel juba kaugele arenenud ning on tekkinud ka muud sümptomid. Äärmiselt tugev ja kurnav sügelemine võib eelneda mõne verehaiguse ja lümfoomi tekkele, eelkõige eakatel. Noorematel tekivad näiteks Hodgkini haiguse varases staadiumis peale sügeluse ka öine palav ja higistamine.
Diabeedi korral võib sügelemist esineda eelkõige intiimsetes kehaosades.
Rasedusaegsel nahasügelusel on erinevad põhjused. Suhteliselt sageli tuleb raseduse viimasel kolmel kuul ette sügelevat sõlmelist ja villilist löövet, mis algab naba ümbrusest ja võib levida mujale. Sagedamini esineb seda esmase raseduse ajal. Põhjuseks arvatakse olevat allergia, mida tekitavad sidekoevigastusel venitusarmides vabanevad ained. Hiljem kujuneb neile kehaomastele ainetele tolerantsus ja lööve enam ei kordu.

Kuidas sügelust ravida?
Kui sügelemine on mõne üldhaiguse sümptom, on vaja ravida põhihaigust. Kahjuks ei ole praeguseni leitud lihtsat, universaalset ja toimivat sügelusvastast ravimit, nagu on valu vastu olemas näiteks aspiriin.

Sügelemise leevendamiseks:

  • Kanna pehmeid õhku läbi laskvaid riideid, mis ei pane higistama. 
  • Pese ennast veega, mille temperatuur on lähedane kehatemperatuurile, ning kasuta selliseid pesuaineid, mille pH on 5,5 (saadaval apteegis).
  • Kui sügelust tekitab vesi, võid pesuveele lisada söögisoodat, mis aitab sügelust leevendada. 
  • Kasuta iga kord pärast pesu baaskreemi, vajadusel mitu korda päevas.
  • Jahuta sügelevat kohta jaheda kreemi või mähisega.
  • Hoia küüsi lühikesena, et vältida nahavigastusi. 
  • Vajadusel võta appi ravimid (antihistamiin, lokaalsed põletikuvastased hormoonpreparaadid, põletikuinhibiitorid).
  • Mõnel juhul saab abi valgusravist.
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid