Sügelemine pole alati seotud nahaprobleemidega, see võib olla märk tõsisemast haigusest

Sügelus on paljude nahahaigustega kaasnev sagedane aisting. See on ebameeldiv, tüütu ja tekitab vastupandamatut soovi kratsida. Kõik on seda tundnud, ent nii mõnigi kord tekib küsimus — miks?

Sügelus võib esineda koos nahapõletiku või lööbega, ent tekkida ka näiliselt tervel nahal. Kuigi sügelemist seostatakse eelkõige nahahaiguste ja allergiaga, võib see ligi veerandil juhtudest olla tingitud ka muudest haigustest. See ei ole mõne üksiku haiguse iseloomulik sümptom, vaid nii naha-, sise-, närvi- kui ka psüühiliste haiguste üldsümptomeid. Pikka aega kestnud ja järjest tugevnev sügelemine võib eriti eakatel olla mõne sisehaiguse tunnus.

Sügeluse mitu põhjust

Sügelemine vajab tähelepanu ja põhjuste väljaselgitamist, iseäranis siis, kui see on kestnud kauem kui üks-kaks kuud ning segab igapäevaseid toiminguid, õhtust uinumist ja öist und. Sügeleda võib kindel nahapiirkond või kehaosa, kuid sügelus võib olla ka ulatuslik ja haarata kogu naha. Kratsimisel tekkivate vigastuste kaudu satuvad naha sisse bakterid, viirused ja allergeenid. Ekseemihaigetel, kes kasutavad raviks hormoonkreeme, võib katkikratsitud naha kaudu sattuda organismi suuremas koguses kortikosteroidhormoone kui läbi terve naha.
Leevendustunne kratsimisest kestab tavaliselt mõne minuti, vahel ka kauem. Põhjuseks võib olla kratsimisega tekkiv närvilõpmete kahjustus või närviülekande blokeerumine. Sügelemisaistingut vahendavad nahas olevad vabad närvilõpmed. Närvilõpmed saavad omakorda impulsi kas puudutuse või mõne (bio)keemilise aine mõjul. Olulisim sügelust vallandav biokeemiline aine on histamiin, kuid lisaks on veel palju teisi. Ka ravimid ja vitamiinid võivad tekitada sügelemist.

Haigused ja sügelus

Sagedasemad nahahaigused, mille korral nahk sügeleb, on...

Loe edasi juba artiklist.