Sinu rahulikku ööund rikuvad hirmuunenäod? 9 võimalikku põhjust, mis nende teket soodustavad

Vahel juhtub, et ärkad keset ööd võpatusega ja higisena üles, sest unenäos üritas sind keegi tappa, kukkusid suurelt kõrguselt alla või juhtus midagi muud koletut.

Õudusunenäod on ehmatavad ja häirivad ning teinekord lihtsalt ülimalt kummalised. Mõne juhusliku eriti vastiku unenäo pärast muretsema ei pea, sest luupainajate nägemine on küllaltki normaalne nähtus. Kui need muutuvad aga iganädalasteks, tuleks otsida abi.

Unenägude nägemine toimub aktiivse une faasis. Kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti, nimetatakse seda ka REM-uneks (Rapid Eye Movement). REM-une ajal on aju peaaegu sama aktiivne nagu ärkvel olles. Halbadest unenägudest eristab õudusunenägusid see, et nad põhjustavad alati üles ärkamise. Niisama ebameeldiva unenäo puhul seda ei juhtu.

Mis soodustab luupainajaid?

Unenäod, õudsed sealhulgas, on teadlastele siiani müsteeriumiks. Kuigi päris täpselt pole teada, miks õudusunenäod tekivad, on kindlalt tuvastatud terve rida nende esinemist soodustavaid asjaolusid.

Ärevus ja stress - Mõnikord näeme luupainajaid pärast stressirohket päeva, kui oleme olnud mures kooli või tööasjade pärast. Mistahes suured negatiivsed elusündmused, nagu näiteks sunnitud kolimine, raske haigus või lähedase kaotus, võivad samuti luupainajaid põhjustada.

Trauma ja traumajärgne stressihäire (PTSD) - Sageli näevad hirmuunenägusid trauma ohvrid, kes kogenud füüsilist rünnet, seksuaalset väärkohtlemist või on sattunud õnnetusse. Tulnud läbi suurest traumaatilisest kogemusest võib inimene näha väga intensiivseid ja häirivaid unenägusid, mis võivad omakorda PTSD-d süvendada.

Vaimse tervise probleemid - Bipolaarse häire, depressiooni, skisofreenia või ärevushäire diagnoosiga inimestel on suurem tõenäosus näha luupainajaid. Sel puhul tuleks neist oma arstile rääkida ning leida koos stressi leevendavaid tehnikaid ja teraapia, mis aitab unehäired viia miinimumi.

Retseptiravimid - Osad ravimid mõjutavad unekvaliteeti ja suurendavad hirmuunenägude esinemissagedust. Siia hulka kuuluvad antidepressandid, beetablokaatorid, vererõhuravimid, Parkinsoni tõve ravimid ja suitsetamisest loobumist toetavad preparaadid. Samasugust kõrvaltoimet võivad põhjustada stimulandid ja metüülfenidaat (Ritaliin), mida näidustatakse aktiivsus ja tähelepanuhäire ning narkolepsia patsientidele. Kui kahtlustad luupainajate põhjustajana ravimeid, siis pea nõu oma arstiga, kes oskab korrigeerida doosi või määrata sobivama ravimi.

Sõltuvusained - Ka alkoholi ja narkootikumide kuritarvitajad näevad sageli õudusunenägusid. Sama kipub juhtuma sõltuvusainetest võõrutamise perioodil. Nimelt mõjutavad opioidid aju seda osa, mis reguleerib und. Selles seisundis võib inimene kogeda küll väga sügavat und, kuid une eri faasid vahelduvad ebatavaliselt kiires tempos, mis põhjustab öiste hirmude teket. Pärast edukat võõrutuse läbimist need tavaliselt kaovad.

Ebapiisav uni - Kosutava une vähesus, insomnia ja kehv unekvaliteet on levinud põhjused luupainajate tekkeks. Sel puhul tasub kriitilise pilguga vaadata üle oma uneharjumused ja teha vastavad muudatused.

Liiga hiline õhtusöök - Söömine vahetult enne voodisse pugemist lükkab ainevahetusel tuurid üles, mis muudab aju väga aktiivseks. Kui kannatad õudusunenägude all, tasub jätta päeva viimase toidukorra ja uinumise vahele vähemalt paaritunnine paus.

Uneapnoe - Tegu on seisundiga, mil une ajal katkeb lühikeseks ajaks hingamine. Kuigi arstid ei tea miks see nii on, on märgatud, et selle haiguse all kannatajad kogevad õudusunenägusid tavapärasest sagedamini. Valdav osa patsiente, kes on CPAP-raviga (pideva positiivse hingamisteede rõhk) leevendanud oma apnoed, on vabanenud ka öistest õudukatest.

Õudusjutud ja õudusfilmid - Jubedike lugemine või vaatamine vahetult enne magama minekut soodustab samateemaliste lugude jätkumist unenägudes. Samasugune efekt on jõhkratel videomängudel. Kui soovid ilusamaid unenägusid, tasub oma meelelahutuse osas eelistada helgemat temaatikat.

Meeldiva ja kosutava une eelduseks on tervislikud eluviisid - regulaarne sport ja liikumine, hiliste söömingute vältimine, hoidumine alkoholist, liigsest kofeiinist ning negatiivse sisuga meelelahutusest une-eelsel ajal. Kui sellest hoolimata ärkad iga nädal mitu korda õudusega öösiti üles ja hakkad magamaminekut lausa pelgama, pea abi saamiseks nõu oma perearstiga.

Allikas: WebMD