Vaimse tervise ja heaolu geeniuuringus on osalenud juba üle 50 000 geenidoonori

Osavõtt hetkel käimasolevast Eesti seni suurimast vaimset tervist ja heaolu käsitlevast Tartu ülikooli Eesti geenivaramu teadusuuringust on olnud aktiivne. Veebiküsimustiku on täitnud juba üle 50 000 geenidoonori, kelle panus aitab paremini mõista vaimse tervise probleemide tekkepõhjuseid ja arendada personaalmeditsiini lahendusi, et tulevikus leitaks igale inimesele just talle kõige paremini sobiv ennetus- või raviplaan. Geenidoonorite vastuseid oodatakse veel 18. aprillini.

"Kõigile geenidoonoritele, kelle toimivad meiliaadressid meil olemas on, saatsime märtsis e-postiga uuringukutse. Kokku on geenidoonoreid ligi 20% täisealisest elanikkonnast ehk üle 200 000. Täname kõiki, kes on juba leidnud aja küsimustiku täitmiseks ja aitavad kaasa uute teadmiste hankimisele geenide, keskkonna ning vaimse tervise omavahelistest seostest. Seeläbi on võimalik tulevikus parandada vaimse tervise probleemide käes kannatavate inimeste ja nende lähedaste elukvaliteeti," ütles uuringu üks eestvedajatest geenivaramu neuropsühhiaatrilise geneetika kaasprofessor Kelli Lehto.
Ta tõi välja, et koroonapandeemia on toonud vaimsele tervisele suurt tähelepanu ja aktiivne osavõtt uuringust näitab teema olulisust väga paljudele Eesti elanikele. Tõenäoliselt on viimase aasta jooksul kogenud näiteks ärevust, raskusi uinumisega või keskendumishäireid ka inimesed, kes on muidu rahuliku meelega. "Vajadus reageerida kiiresti muutuvale olukorrale esitab väljakutse kõigile. Inimesed suhestuvad vaimse tervise teemadega varasemast enam," sõnas Lehto.

Uuringus on jätkuvalt väga oodatud osalema kõik geenidoonorid ning järgneva nädala jooksul saadab geenivaramu neile geenidoonoritele, kes veel pole osalenud, ka vastavad meeldetuletuskirjad. "Iga geenidoonori panus on oluline. Mida suurem ja eripalgelisem on uuritavate hulk, seda täpsemini saame tuvastada seni teadmata seoseid vaimse tervise probleemide ja geenide vahel ning lisaks mõista, miks esinevad inimeste vaimses tervises nii suured erinevused," ütles uuringu kaasjuht professor Lili Milani. Ta tõdes, et elu jooksul kogeb mõnda vaimse tervise probleemi iga teine inimene. "Küsimustiku täitmine aitab kaasa sellele, et tulevikus oskame paremini vaimse tervise probleemide süvenemist ennetada, täpsemini diagnoosida ja neid ka personaalsemalt ravida," kirjeldas Milani. Enda osalusega saab iga geenidoonor anda panuse uuringusse, mis on ainulaadne kogu maailmas, sest küsitakse erinevate vaimse tervise ja heaolu tahkude kohta ning ka ravimite mõju.

Uuring on pälvinud osalejatelt positiivseid kommentaare. "Ehkki me ei jaga personaalset tagasisidet, on korduvalt öeldud, et küsimustiku täitmine pakub head võimalust pöörata tähelepanu enda vaimse tervise erinevatele tahkudele ja selle säilitamist toetavatele elementidele, eriti praeguses pandeemiaolukorras," ütles Lehto. Ta lisas, et heategude tegemine annab ka positiivseid emotsioone, mis on üks vaimse tervise tugisammas ja küsimustiku täitmine on hea võimalus tunda rõõmu teadusesse ning Eesti inimeste tervisesse panustamisest. "Üksnes paarikümne minutiline ajaline panus aitab tulevikus väga paljusid," märkis Lehto.

Sageli inimeste kontaktandmed muutuvad ja seetõttu ei jõua uuringukutse kohale. Lehto rõhutas, et geenidoonorid, kes pole saanud meilile kutset uuringus osalemiseks, on samuti oodatud uuringu veebilehekülje kaudu küsimustikku täitma. "Iga vastus on uuringu kontekstis väga oluline, et saaksime teha võimalikult täpseid järeldusi – seega julgustame kõiki geenidoonoreid oma panust veel andma!" ütles Lehto. Küsimustiku täitmiseks ja täpsema info saamiseks uuringu kohta külasta veebilehekülge www.geenidoonor.ee/vaimnetervis