UURING | Pooled Eesti elanikest ei tea, kuidas aegunud ravimeid õigesti käidelda
(9)Eesti vee-ettevõtete liidu (EVEL) ja Roche Eesti läbi viidud uuring tuvastas, et enam kui pooled eestimaalastest vabanevad ravimijääkidest valesti – peamiselt on ravimijääke visatud olmejäätmete hulka (41 protsenti vastanutest).
„Tark patsient teab, et ka ravimeid peaks võtma nii palju kui vältimatult vajalik ja nii vähe kui võimalik. Samuti peaksime sealjuures teadma ka seda, mida teha nende ravimitega, millel on kas kehtivusaeg lõppenud või mida pole enam vaja," sõnas Roche Eesti kommunikatsiooni ja avalike suhete juht Chris Ellermaa. Kahjuks on uuringutulemused kehvad ja näitavad, et 51% vastanutest on vabanenud ravimijääkidest ebakorrektselt. „Üle poole eestlastest tegelikult ei tea või ei teadvusta, et ravimid on ohtlik jääde ja nende ebakorrektne käitlemine võib põhjustada keskkonnale kahju," lisas Ellermaa.
„Meile teeb rõõmu, et vaid väga väike osa Eesti elanikest on visanud ravimijääke kanalisatsiooni - kuus protsenti vastanutest. See aga ei tähenda, et probleemi poleks - teadlikkus ravimijääkide käitlemisel on madal ning ka ravimijääkide laialdane levimus keskkonnas ei anna põhjust loorberitele puhkama jääda," sõnas EVELi tegevjuht Pille Aarma. „Liialt palju jõuab ravimijääke Läänemere keskkonda. Peamiselt läbi inimorganismi, läbides olmereoveepuhasti, vähemal määral haiglate, tootmisrajatiste, prügilate ning kala- ja loomakasvanduste kaudu." EVEL oli kaasatud rahvusvahelisse projekti CWPharma, mis töötas välja meetmed ravimijääkide emissiooni vähendamiseks ja selle hulgas soovitused reovee puhastamiseks ravimijääkidest. Vaata täpsemalt CWPharma uuringu kokkuvõtet.
Aegunud ravimid tuleb viia jäätmejaama või apteeki
Enamik ravimeid on mittesihipärasel kasutamisel otseselt ohtlikud tervisele või ohustavad keskkonda. Terviseriskidest on juttu ravimi pakendil, infolehes, meedias; keskkonnariskidest eriti ei räägita. Viimastel aastatel on keskkonnast, peamiselt veest, tuvastatud järjest enam ravimite toimeainete jääke. Kuigi valdavalt on kontsentratsioonid sedavõrd väikesed, et jäävad tunduvalt allapoole tavapäraste saasteainete sisaldusest, võivad ravimijäägid laiemas perspektiivis põhjustada probleeme.
Kui ravimid on aegunud, kõlbmatuks muutunud või neid mõnel muul põhjusel enam ei kasutata, on Eestis eraisikul kaks võimalust, kuidas ravimitest keskkonda ja tervist kahjustamata vabaneda: viia ravimid jäätmejaama või apteeki. Mõlemal juhul võetakse eraisikutelt/elanikelt ravimid vastu tasuta.
Uuringu peamised tulemused
Vastajatel leidub kodus üldiselt kõiki ravimitüüpe, enim käsimüügiravimeid (92% vastanutest), vitamiine ja toidulisandeid (76%) ning retseptiravimeid (71%). 61%-l vastanutest on kodus ravimeid, mida nad ei kasuta. Seisma jäänud ravimid on põhiliselt tekkinud ravikuurist üle jäämise tõttu (71%). Seisma jäänud ravimeid hoitakse alles, sest pole põhjust või aega ära visata (49%) või arvatakse, et tulevikus võib veel vaja minna (47%).
Ravimijääkidest vabanemise riiklike nõuetega olid hästi kursis umbes pooled vastanutest:
51% arvasid, et jäägid tuleb viia apteeki
25% teadis, et võib ka viia jäätmejaama
12% tõi välja mittekorrektse vabanemise viisi (prügikasti viskamine, põletamine, tualetist allalaskmine)
15% ei osanud sellele küsimusele vastata.
Ravimijääkidest on vastajad vabanenud põhiliselt järgnevatel viisidel:
41% on pannud ravimijäätmed olmejäätmete sekka
36% on viinud ravimijäägid apteeki
24% on viinud jäätmejaama
51% vastanutest on vabanenud ravimijääkidest ebakorrektsel viisil, peamisteks põhjusteks on olnud vastajate sõnul:
nende endi madal teadlikkus sellest, kuidas peaks jääkidest vabanema (57% neist, kes vabanesid mittekorrektsel viisil), veerand vastanutest on toonud ka põhjuseks ajapuuduse ja vähesed kogumiskohad.
Ravimijääkidega toimetamise reeglite kohta pole teavet saanud või ei suutnud meenutada, et oleks saanud 58% ning 12% ei osanud öelda. Põhilised teabe saamise allikad on olnud internet, meedia, televisioon ning ajakirjandus.
Uuringu viis läbi uuringufirma RAIT Faktum&Ariko ajavahemikul 8. detsember kuni 28. detsember 2020 ning kokku küsitleti 1019 inimest. Valimi kujundamise aluseks oli Eesti elanikkonna sotsiaaldemograafiliselt proportsionaalne mudel vanuse, soo, keele, elukoha ja asulatüübi tunnuste järgi vanusevahemikus 18-75 eluaastat.
