Personaaltreener Indrek Viska soovitused – nii spordid talvepakases ilma külmetumata

Talveilma jahenedes pole põhjust oma igapäevasest jooksutiirust või suusatrennist loobuda. Oluline on oma treening ilmale vastavaks kohandada ja enesetunnet jälgida. Häid soovitusi, kuidas ka näpistava külma käes treeningust kasu saada ja rõõmu tunda, jagab MyFitnessi personaaltreener Indrek Viska.

Põhiline viga, mida õues sportijad kipuvad külmaga tegema on see, et pakivad end liiga paksult sisse. Kindlasti ei tasu selga panna suurt jopet, sest intensiivselt liikudes hakkab sedasi kergesti palav ja higistamine suureneb. Higistamine on peamine põhjus, miks külmetutakse. Soojad talvevatid olgu seljas siis, kui lähed jalutama.

Kõige olulisem on kanda kihilist riietust, siis imbub higi riidekihtide vahele, mitte ei jää nahale pidama. Kui on pakaselisem ilm, pane kihte juurde. Tähtis on jälgida, et rõivastus poleks tihkelt kehale liibuv, muidu saab verevarustus takistatud. Higise kaenla alt sooniv varrukas võib hakata hõõruma ja verevalumeid tekitama.

Korralikult tuleb kinni katta pea, kael ja kõrvad. See ei kehti ainult pakase puhul, ka + 5 kraadise ilmaga pole mõistlik palja peaga treenida. Pea hakkab liikudes paratamatult higistama ning kaela piirkond on külmetusele eriti aldis - tekib trapetslihase põletiku oht.

Hingamisteed tuleks kinni katta, et külm õhk bronhe ei ärritaks. Tihe koroonamask pole selleks sobiv - sportides on keeruline läbi selle hingata. Treening võiks olla sellise intensiivsusega, et hingamine toimuks rahulikult läbi nina, mitte suu. Seepärast on soovitatav treenida madala pulsisagedusega.

Silmad kata suusaprillidega. Nii on mugavam sõita, sest silmad ei valgu külma käes hoogsa liikumisega vett täis. Vesiste silmadega on nähtavus takistatud ja tekib oht suusarajal kellelegi otsa sõita.

Hea mõte on võtta kaasa varukindad ja varumüts. Trenni lõppedes on mõnus kuivad kindad kätte panna ja märg müts sooja peakatte vastu vahetada. Nii ei saa sa suusavarustust kokku pakkides külma.

Enne suusatamise või jooksmisega alustamist tee kindlasti sooja. Võimle end õues lahti dünaamiliste harjutuste ja hooglemistega, pane veri kehas liikuma ja aja lihased soojaks. Sama kehtib trenni lõpetuse kohta, tee venitusi ja kergeid harjutusi. Autosse tulles võiks mõne soojema rõivaeseme veel selga lisaks panna.

Ajalise kestvuse mõttes mingeid erisusi pakasetrennil ei ole. Harjumuspärane tunnike paar on igati hea. Kui -10 kraadine temperatuur pole õuetrennile veel mingi takistus, siis -20 kraadiga enam intensiivset trenni ei soovita teha. Jalutamiseks ja ilma nautimiseks sobib see aga küll.

Nii nagu iga sportimise puhul, tuleb alati enesetunnet jälgida. Kui pakane ikka liiga tugevalt näpistama hakkab, ei tasu rajal edasi rassides kangelast mängida ja end külmetuseohtu seada.