Uuring: koroona mõjus halvasti ka üle 40-aastaste Eesti inimeste nägemisele

Hiljuti läbi viidud uuringu kohaselt tundis iga teine üle 40-aastane Eesti inimene, et mullune erakordne aasta mõjus kehvasti nende silmade tervisele. Nägemise halvenemist põhjustas peaasjalikult üleliigne ekraaniaeg arvutis, nutiseadmes või televiisori ees, mida tuli vastajate arvates koroona-aastal märksa rohkem ette kui varasematel aastatel.

Nägemisega seotud probleemid on jätkuvalt kõige sagedasem tervisemure üle 40-aastaste Eesti inimeste seas. Vaid 12 protsenti vastanutest ütlesid, et neil ei esine mingeid nägemisprobleeme, aasta varasemaga väitis sama 22 protsenti vastanutest. Lähedal asuva kirja lugemisega on kimpus rohkem kui kolmandik vastanutest, sealjuures tõuseb lugemine ilma abivahenditeta probleemiks märgatavalt 45. eluaasta täitudes (35 protsendilt 42-le).

Suuremat silmade väsimust ja nägemise halvenemist täheldas koroona-aastal 43 protsenti vastanutest, uute või kangemate prillide soetamise või silmaoperatsiooni tegemise peale mõtles 13 protsenti ning silmade säästmisele ja puhkamisele 11 protsenti vastanutest. Sealjuures ei jäetud koroonaviirusesse nakatumise hirmus ära planeeritud silmaarsti ega optometristi visiite.

„Restoranide, kinode-teatrite ja spordiklubide sulgemine ning suuremate koosviibimiste ärajäämine pani inimesed koju nelja seina vahele kinni ning vaba aega tuli hakata sisustama sotsiaalmeedias või televiisori ees. Meie nägemine halveneb vanusega nii või teisiti ning üleliigne ekraaniaeg paneb sellele veel omakorda põntsu, mille tulemusel on lugemisprillidest saanud igapäeva toimetusteks vajalik abivahend juba 35-aastastele inimestele," rääkis optometrist Marta Port.

Presbüoopia on 40. eluaastates tekkiv ealine kaugnägevus, mille esimesteks sümptomiteks ongi raskused lähedal asuvate väikeste detailide selgelt nägemisel, seda eriti hämaras. Presbüoopia ei ole haigus, vaid ealine iseärasus, mida pole võimalik ennetada. Samuti ei mängi presbüoopia tekkimisel rolli, kas inimene on olnud varasemalt prillikandja või mitte. Presbüoopia ravivahendiks on progresseeruvad ehk mitmevaatelised prillid, mis lahendavad samaaegselt mitu nägemisprobleemi, tagades selge nägemise nii lähedale, keskdistantsile kui kaugele.

Kui uuringu kohaselt on 88 protsenti üle 40-aastastest inimestest nägemisega kimpus, siis üllataval kombel kasutab kõigest 71 protsenti nägemise korrigeerimiseks prille või kontaktläätsesid ning vaid 15 protsenti jõuab soovituste kohaselt kord aastas silmaarsti juurde. Ligi pooled vastanutest kontrollivad nägemist iga 2-3 aasta tagant ning 26 protsenti iga viie aasta tagant.

Aasta alguse seisuga kannab üht paari tavalisi prille 46 protsenti, progresseeruvaid prille 14 ja erinevate tegevuste tarbeks kokku kahte prillipaari 6 protsenti vastajatest. Keskmiselt 29 protsenti vastanutest hoolitseb oma nägemise eest mingil kindlal viisil. Enim pööratakse tähelepanu töötamisel ja lugemisel õigetele valgustingimustele, arstide poolt välja kirjutatud prillide kandmist ning ekraaniaja piiramist.

Uuringu kohaselt arvab 72 protsenti inimestest, et prillid muudavad inimese välimuse intelligentsemaks ja hästi sobides ka nooremaks ning 65 protsendi arvates on prillide kandmine moes.

Jaanuaris ja veebruaris uuringufirma Socio poolt kahe nädala jooksul läbiviidud silmanägemise teemalises uuringus osales 532 inimest üle kogu Eesti vanuses 40 - 55 eluaastat. Uuringu korraldas prilliläätsede tootja Essilor.