Varasemast rohkem registreeris kindlustus möödunud aastal jalgrattaspordiga seotud traumasid. „Üks kulukaim tervisespordijuhtum tekkis just jalgrattasõidul, kui noormees kukkus konarlikul metsateel nii õnnetult, et kaotas oma esihambad. See spordiõnnetus läks maksma ligi 4000 eurot," kirjeldas Pakin.

Kõige enam ehk kolmandik spordiga seotud vigastustest tekib Pakini hinnangul tavapäraselt siiski kollektiivsete spordialade harrastamisel. „Läinud aastal oli erandiks aprill, kui rahvakogunemised olid keelatud. See oli üle pika aja ka esimene kuu, mil meieni ei jõudnud tõepoolest ühtki kollektiivse spordiga seotud kahjujuhtumit," selgitas Pakin.

Kollektiivsete pallimängudega seotud vigastused kasvasid järsult suvekuudel - 2019. aastaga võrreldes lausa 167 protsenti. "See ilmestab hästi piirangute kadumise aega ning inimeste suurt soovi teistega taas kohtuda ja koos sportida. Aasta lõpus, koroonaviirusega seotud uute piirangute tõttu langes pallimängudega seotud vigastuste arv taas," lisas Pakin.

Sportimise käigus tekkinud traumad moodustavad tavapäraselt kõigist õnnetusjuhtumitest ühe neljandiku, kusjuures pooled spordiõnnetustest juhtuvad lastega. Kõige sagedasemad vigastused on põlvetraumad, samuti erinevad luumurrud, nihestused ja nikastused. Keskmine tervisespordiga seotud vigastuse kahjusumma on 270 eurot. Kõige enam vigastusi tekitavad võistlusspordialad on kindlustusstatistika kohaselt jalgpall, võrkpall, korvpall, jalgratta- ning suusasport.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid