Stress on väga paljude tervisemurede allikas. Nii seostatakse ülemäärase muretsemisega peavalusid, uneprobleeme, seedehäireid ja depressiooni, samuti on stress üks südame-veresoonkonnahaiguste olulisi riskitegureid. Kalli inimese lähedus ja puudutused leevendavad stressi ja ärevust. On teada, et kallistamise ja puudutamise tulemusel vabanevad ajus õnnehormoonid.

Ja mitte ainult — New Yorgi ülikooli teadlased tõid uuringus välja, et tudengid, kes harrastasid regulaarselt seksi, hindasid oma vaimset tervist paremaks ning olid tunduvalt enesekindlamad kui üliõpilased, kes seksisid harva.

2. Tugevdab immuunsüsteemi.


Voodis aktiivsed inimesed jäävad vähem haigeks ja võtavad harvem haiguslehe. 2004. aastal avastasid uurijad Carl J. Charnetski ja Francis X. Brennan, et inimestel, kes seksisid vähemalt 1–2 korda nädalas, oli kehas 30 protsenti rohkem immunoglobuliin A nimelisi antikehi, mis aitavad võidelda külmetushaiguste vastu.

Muidugi ei piisa tervena püsimiseks ainuüksi aktiivsest magamistoas möllamisest — tuleb toituda tasakaalustatult, liikuda iga päev väljas, vältida kokkupuudet haigete inimestega, puhata piisavalt. Ja kellel kallimat ei ole, siis nendelegi on teadlastel hea uudis — Charnetski on ühes oma teises uuringus avastanud, et ka lemmikloomaga tegelemine tõstab kehas immunoglobuliin A taset.

3. Alandab vererõhku.


Peaaegu igal neljandal eestimaalasel on liiga kõrge vererõhk ning paljudel on vererõhuhaigus ka diagnoosimata. Kõrge vererõhk on ohtlik ja mõjutab aegamööda kogu organismi. See tervisehäda on peamine insuldi, südamerabanduse, südame- ja neerukahjustuste ning varajase surma põhjustaja. Samuti mõjutab kõrgenenud vererõhk voodielu — meestel võivad tekkida erektsioonihäired ja naistel libiido nõrgeneda.

USAs Michigani ülikoolis tehtud uuring näitab, et seks vanemas eas, eriti naistel, alandab vererõhku ning seega ka südamehaiguste riski. On avastatud, et ka kallistamine on vererõhku alandava toimega.

Foto: Fotolia

4. Mõjub nagu trenn.


Sinu süda arvab, et seks on trenn, ja mõõdukat treeningut süda armastab. On leitud, et 50+ vanuses mehi, kes regulaarselt seksivad, tabavad südamehaigused 45 protsenti väiksema tõenäosusega. Võib tekkida küsimus, kas sellise trenniga võib ka liiale minna, kas või juhul, kui südamehaigus on juba diagnoositud. European Heart Journalis ilmunud uuringus võrreldakse seksi mõõduka füüsilise tegevusega — nagu trepist üles kõndimine. Kui see tegevus raskusi ei valmista, pole põhjust hoiduda ka intiimelust.

5. Leevendab peavalusid.


Neid inimesi, kel pea kunagi ei valuta, on vähe. Eriti kõvad peavalutajad on naised ja väga tihti on just peavalu põhjus, miks seksi välditakse. Lihtne on peavalu leevenduseks võtta valuvaigistit, kuid neuroloogid on leidnud, et ka seksimine leevendab migreeni ja kobarpeavalusid. Seda seletatakse asjaoluga, et vahekorras olles vabanevad kehas õnnehormoonideks nimetatud endorfiinid, mis toimivad kesknärvisüsteemis ka loodusliku valuvaigistina. On leitud, et valu väheneb ka masturbeerides.

6. Tugevdab vaagnapõhjalihaseid.


Tugevad vaagnapõhjalihased aitavad naistel elu nautida ja vältida uriinipidamatust, mis on väga levinud tüütu mure. Lausa iga kolmas naine on elu jooksul hädas tilkadega püksis. Et seda häirivat probleemi vältida, soovitatakse treenida neid sisemisi lihaseid väikeste märkamatute harjutustega, kuid samamoodi toimib trennina nii seksimine kui ka orgasm.

7. Vähendab eesnäärmevähi riski.


Eesnääre on kui mehe teine süda — väga tähtis organ, mis mõjutab mehe -seksuaalsust ja ka urineerimist. Samas ohustavad eesnääret mitmed hädad – paljud kroonilised meestehaigused on seotud just selle kastanimunasuuruse näärmega. Paarkümmend protsenti Eesti meestest põeb oma -seksuaalelu tippajal eesnäärmepõletikku ning üle poole 50+ vanuses meestest kannatab eesnäärme suurene-misest tingitud urineerimishäirete all. Eesnäärmevähk on meeste hulgas kõige levinum kasvaja.

Seks või õigemini ejakulatsioon vähendab ees-näärmevähi riski. On leitud, et mehed, kes ejakuleerisid 21 või rohkem korda kuus, haigestusid kolmandiku võrra vähem eesnäärmekasvajasse võrreldes meestega, kes ejakuleerisid 4–7 korda kuus.

8. Toob kiiresti kosutava une.


Kas oled hädas uinumisega — aina keerutad voodis ja ootad tunde und? Unerohu asemel võib abi olla hoopis seksuaalsest aktiivsusest. Nimelt vabanevad seksides organismis mõned ained, mis soodustavad magamajäämist. Orgasmini viinud seksi toimel vabanenud hormoonid leevendavad stressi ning aitavad kaduda muremõtetel. See puudutab nii mehi kui ka naisi. On avastatud, et pärast seksi paraneb naistel REM- ehk unenägude unefaas, mis on väga oluline vaimse tasakaalu taastamiseks ja emotsionaalseks puhkuseks.

9. Pikendab eluiga.


Kuna seks mõjutab meie füüsilist ja vaimset heaolu nii paljudel positiivsetel viisidel, pole ime, et see mängib rolli ka eluea pikenemisel. Kusjuures see puudutab mõlemat sugupoolt. Meeste puhul on välja toodud regulaarne ejakuleerimine, mis aitab hoida eesnäärme tervise korras. Naiste puhul on leitud, et südamehaiguste risk väheneb koguni kolmandiku võrra neil, kes saavad vähemalt kaks orgasmi nädalas. Eluea pikenemist tänu seksile ehk tegelikult tänu lähedusele seostatakse ka oksütotsiini vabanemisega ajus seksimise ajal. See on nn kallistamishormoon, mis vallandub siis, kui tunned ennast teise inimesega lähedase ja seotuna. Kusjuures aju hakkab seda tootma juba siis, kui oma kallima peale mõtled, kuid õrnade puudutuste ja füüsilise läheduse korral tekib kallistamishormooni veel rohkem!