„Kolleegid märkasid, et minuga on midagi valesti ja kutsusid kiirabi.“ Insult pani Pireti lõputule töörabamisele punkti

Õhtud on päevalehe toimetuses väga kiired, sest trükiaeg surub takka. Nii oli ka kuus aastat tagasi ühel septembriõhtul Eesti Päevalehe toimetuses tavaline hullumaja. Kujundaja Piret (54) kiirustas kella 22 ajal veel viimaseid lugusid külgedele sättima. Ta ei tundnud ennast hästi – pea valutas juba teist päeva väga häirivalt ning kui ta laua tagant tõusis, siis tundus, nagu kaotaks ta kohe tasakaalu.

Õhtud on päevalehe toimetuses väga kiired, sest trükiaeg surub takka. Nii oli ka kuus aastat tagasi ühel septembriõhtul Eesti Päevalehe toimetuses tavaline hullumaja. Kujundaja Piret (54) kiirustas kella 22 ajal veel viimaseid lugusid külgedele sättima. Ta ei tundnud ennast hästi – pea valutas juba teist päeva väga häirivalt ning kui ta laua tagant tõusis, siis tundus, nagu kaotaks ta kohe tasakaalu.

“Mõtlesin, et lähen oksendan ja hakkab kergem. Kolleegid aga märkasid, et minuga on midagi valesti, ja kutsusid kiirabi. See tuli kiiresti, aga senikaua üritasin arvutis veel viimaseid asju lõpetada. Mind viidi haiglasse töölaua tagant,” kirjeldab Piret kunagisi sündmusi. Juba kaks tundi hiljem tehti Piretile trombolüüs (trombi lõhustav ravi –toim), sest naise diagnoos oli insult. Karm reaalsus jõudis pärale järgmisel hommikul...

Kuidas Pireti lugu edasi läks, loe juba artiklist.