Kuidas minestanut aidata?
Äkitselt teadvuse kaotanud inimene tuleb panna selili lamama ja kontrollida tema pulssi. Kui pulssi ei ole, tuleb hakata elustama ja kutsuda viivitamatult kiirabi. Kui pulss on olemas, tuleb tõsta kannatanu jalad üles, et parandada verevoolu ajusse. Abivajaja peab saama värsket õhku - ava aknad ning kontrolli, et kaela ei pigistaks särgikrae, lips või sall. Teadvusele tulekule aitab kaasa kui pritsida abivajaja näkku natuke külma vett või asetada nina alla nuuskpiiritusse kastetud vatitups. Kui inimene toibub, tuleb teda rahustada ja vaikselt istuma aidata. Kannatanu peaks istuma või lebama vähemalt 10 minutit, enne kui ta võib püsti tõusta.

Minestushoogudel võib olla palju erinevaid põhjuseid:

1. Vedelikupuudus. Ehk dehüdratsioon tekib siis, kui sa ei joo piisavalt või oled kaotanud palju vedelikku - näiteks oksendamise ja kõhulahtisuse tõttu. Vererõhk langeb nii madalale, et närvisüsteem ei suuda seda enam kontrollida ja nii võibki tekkida minestus. On väga oluline hoolitseda oma keha igapäevase vedelikuvajaduse eest. Soovitatav on juua päevas 35 ml vett iga kehakaalu kilogrammi kohta, suure füüsilise aktiivsuse või palava ilma korral aga rohkemgi. Üheks heaks indikaatoriks on uriini värv - kui see muutub tumekollaseks, on see märk vedelikupuudusest.

2. Arütmia. See tähendab, et süda lööb ebakorrapärases rütmis. Mõnikord muutub arütmia puhul verevool ajju nii aeglaseks, et põhjustab teadvuse kaotuse. Minestamine võib olla üks südamearütmia esimesi sümptomeid ning sellisel juhul tuleb kindlasti pöörduda arsti poole.

3. Madal veresuhkur. Meditsiiniline termin liiga madala veresuhkru taseme kohta on hüpoglükeemia. Sellisel puhul võib esineda peapööritus, värinad, väsimus, segasus ja udune nägemine. Esmane abi on süüa või juua midagi süsivesikute rohket - näiteks üks komm või paar lonksu magusat mahla või limonaadi. Kui keha sellises olukorras süsivesikuid ei saa, võibki tekkida minestus.

4. Diabeet. Diabeediga kaasnev liiga kõrge veresuhkru tase võib kahjustada närve, mis kontrollivad vererõhu stabiilsust. See võib viia vererõhu nii madalale langemiseni, et tekib minestus.

5. Ravimid. Osad ravimid, nagu näiteks kõrge vererõhu vastased preparaadid ja antidepressandid, võivad mõjutada südame-veresoonkonna tööd sellisel moel, et tekib minestus. Diabeedi puhul kasutatav inuliin, mis madaldab veresuhkrut, võib tuua kaasa hüpoglükeemiast tingitud teadvuse kaotuse. Eakatel inimestel võib minestuse põhjustada kergesti ka ravimi koostoime selliste füüsilise keskkonna mõjudega nagu näiteks pikalt seismine palavas ruumis.

6. Krambid. Krambihoog on äkiline muutus aju elektrilistes signaalides - närvirakkudes tekivad ülemäärased laengud. Silmad pöörduvad pahupidi ja keha haaravad lihastõmblused. Selline seisund on sarnane hinge kinni hoidmisele, kuid erinevus on see, et krambihoog võib põhjustada teadvusekao minutiteks, mitte sekunditeks nagu minestuse puhul tavaline. Krambihoo ajal võib inimene kaotada kontrolli oma põielihaste üle, ta võib näha valgusesähvatusi ja tunda ebatavalisi lõhnaaistinguid. Sellise episoodi esinemise puhul tuleb kindlasti pöörduda arsti poole.

7. Püsti tõusmine. Kui püsti tõusmise peale läheb silme eest mustaks ja sa kukud kokku, siis võib olla tegu posturaalse ortostaatilise tahhükardia sündroomiga (POTS), mis on vähetuntud, kuid sugugi mitte harvaesinev sündroom. Püsti tõustes pulss kiireneb järsult. Sel juhul võib tunda iiveldust, peapööritust, värinaid, higistamist, süda võib jätta lööke vahele ja teadvus võib hetkeks kaduda. Abi on rohkest vedeliku joomisest ning kindlasti tuleb piirata kohvi ja alkoholi tarbimist. Samuti on hea soovitus püüda püsti tõsta võimalikult aeglaselt.

8. Südameprobleemid. Mitmesugused südamega seotud probleemid võivad piirata hapnikuga rikastatud vere juurdevoolu ajju, mis põhjustab minestuse. Konsulteeri kindlasti oma arstiga, kui minestusega kaasnevad valud rinnus, arütmia, väsimus ja jõuetus.

9. Šokk. Meditsiiniline termin selle kohta on vasovagaalne sünkoop. Keha reageerib üle äkilise intensiivse emotsiooni, hirmu, stressi või valu tõttu või näiteks vere nägemise peale. Südame löögisagedus aeglustub ja veresooned laienevad, veri voolab jalgadesse ning aju verevarustus on vähenenud. Vahetult enne teadvuse kaotamist võib tekkida külmatunne ja külm higi, kahvatus ning iiveldus. Kui näed kaaslast näost valgeks minevat ja põlvist nõtkuvat või tunned ise, et kohe-kohe kaob pilt silme eest, siis tuleks heita pikali ja tõsta jalad peast kõrgemale.

10. Hüperventilatsioon. Kui tunned, et ei saa hingates piisavalt õhku, muutub hingamine kiireks. Kuigi pole teada miks, põhjustab see aju ümbritsevate veresoonte ahenemist, mis vähendab aju hapnikuga varustatust, tekib peapööritus ning minestamine. Kõige sagedamini tekitab hüperventilatsiooni seisundi hirm ja ärevus. On tavaline, et hüperventileeruv inimene tunneb kätes, jalgades ja suus kirvendust.

11. Köhimine. Kui tekib pidurdamatu ja sügav köhahoog, nagu näiteks läkaköha puhul, siis saab vere hapnikuvarustatus takistatud ja võib järgneda minestushoog. Läkaköha kätte minestavad enamasti küll beebid, aga seda võib juhtuda ka täiskasvanutega, eriti puudutab see astmahaigeid. Tõsise astmahoo või köhast tingitud minestamise puhul tuleb otsida arstiabi.

12. Joove. Alkohol laiendab veresooni, mis põhjustab vererõhu languse. Alkoholist tingitud minestus võib tekkida siis, kui alkoholi sisaldus veres on tõusnud ohtlikult suureks.

13. Liiga kitsas särgikrae. Meditsiiniline termin on unearteri sünkoop ja see tekib siis, kui midagi surub kaelale nii, et verevool unearteris on piiratud. Aju ei saa piisavalt hapnikku ja inimene kukub kokku. Selline asi juhtub kiiresti ja ilma igasuguste eelnevate sümptomiteta. Mõnikord võib see olla ka märk kitsenenud arteritest, mis vajavad ravi.

Pöördu arsti poole läbivaatuseks ja ravi saamiseks:

- kui sa ei suuda tuvastada minestamise põhjust;
- kui minestad ärevus- või paanikahoogude ajal;
- kui oled üle 50 aasta vana ja minestasid esmakordselt;
- kui minestushood on korduvad.