Need on kaks peamist neerupuudulikkuse põhjust
Diabeet ja kõrgvererõhktõbi on kaks peamist neerupuudulikkuse põhjust. Süda ja neerud on omavahel tihedalt seotud — seda nimetatakse kardiorenaalseks sündroomiks ehk südame-neerusündroomiks. “Neerupuudulikkus tekitab või süvendab vererõhu tõusu ja 80%-l patsientidest on tõsise neerupuudulikkuse kõrval juba ka südamekahjustus. Võib olla nii, et südamekahjustus toob kaasa neerupuudulikkuse, või vastupidi, et neerud põhjustavad südamepuudulikkust. Ühe elundi häire võib tekitada teise häire,” selgitab dr Madis Ilmoja, Lääne-Tallinna keskhaigla nefroloogiakeskuse juhataja.
Neerupuudulikkus on salakaval, sest ei anna alguses väliste tundemärkidega endast teada. “Vaevused ilmnevad alles siis, kui on juba väga raske neerukahjustus,” hoiatab arst. “Tavaliselt avastatakse neerukahjustus uriini- või vereanalüüsiga. Näiteks kui inimene läheb muu vaevuse tõttu arsti juurde ja talle tehakse üldanalüüs. Kõrge vererõhu korral vaadatakse kohe ära ka neerufunktsiooni näitajad, et teada saada, kas vererõhu tõus on tingitud neerudest või mitte. Neerud võivad nii põhjustada kõrget vererõhku kui ka saada kõrgvererõhktõve märklauaks.”
Õnneks saab neerude tööd asendada. “Neeruasendus- ehk dialüüsravi asendab neerutööd suuremal või vähemal määral ning kui ei ole vastunäidustusi, saab abi doonorineeru siirdamisest,” räägib arst. “Ka ravimitega suudame küllaltki raske neerupuudulikkusega haiged heas seisus ja töövõimelisena hoida, isegi kui neerufunktsioonist on alles vaid 10%.”
