Kuidas iseennast päriselt tundma õppida? Psühhoterapeut annab nõu
Painet on kergem taluda, kui mõistad, milleks see on vajalik. Ka lapse sünd on valus, aga valul on mõte. Paraku pole inimese füüsiline sünd veel psüühiline sünd. Inimene võib olla kehana sündinud, aga isiksusena sündimata. Eks ikka kohtab lapsikuid täiskasvanuid ehk inimesi, kes (osaliselt) on veel sündimata. Psüühiline sündimine meenutab füüsilist – see on vaevaline ja selles tuleb osaleda hinge põhjani.
Ühe maailma tuntuma psühhoanalüütiku Carl Gustav Jungi isiksuse arengu võtmemõiste on individuatsioon, mis on enesest teadlikuks saamine teadvuse ja alateadvuse ühendamise kaudu. Jungi silmis jaotub inimelu kaheks pooleks. Kõigepealt kujundab inimene oma minaga liituvaid võimeid, saades hariduse, luues perekonna, kindlustades sotsiaalse ja majandusliku koha. Seejärel keskendub inimene rohkem sisemaailmale – tunnetele, vajadustele, olemusele. Jung on ka öelnud, et elu algab päriselt alles pärast 40. eluaastat, enne seda teeme lihtsalt uurimistööd. Iseendast arusaamise protsessi päästik on tavaliselt mingi isiksust haavav sündmus ja sellega kaasnevad kannatused. Esialgne šokk on kutse, mille tähendus tuntakse ära mõnevõrra hiljem.
Aga miks peaks ennast tundma õppima?