Psühholoog tuletab meelde, millised on ületöötamise tagajärjed

Oled ilmselt sõpradeltki kuulnud, et elu oleks muidu küll ilus, aga tööd on nii palju, et tahab ära tappa! Või et kui poleks töönarkomaan, oleks elu ideaalne. Psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa arutleb, miks töö nii tähtis on.

“Öösel ärkasin mitu korda üles, mõtlesin, et mingi töökriis, aga sõbrants saatis USAst reisipilte. Piuks ja piuks, jube tüütu oli,” räägib sõbranna. Imestan, et tal on öö läbi telefon käe­pärast. “Kuidas siis muidu?!” saan vastuseks.

Teise sõbrannaga restoranis: “Olen oma tööaega piirama hakanud, ei jaksanud enam.” Selgub, et nüüd tuleb ta kella viiest kontorist ära, aga tööle mõtleb ikka edasi, sest ka restoranis saab ta meile, millele vastab.

Sõltuvuse kujunemine

Kui vaadata sõltuvuse kujunemise mehhanisme, on töö eriti salakaval meelemürk. Sõltuvuse tekkimise eelduseks on aine kättesaadavus ja tööd meil Eestis praegu jagub. Töökäsi on puudu pea igal alal. Teiseks eelduseks on ootused aine positiivse mõju suhtes. Raha peab ju tõesti teenima, sest laenud tuleb maksta, tahaks reisil käia ja süüa on ka vaja.

Töö annab ka teada, kes sa oled. Näiteks hispaania keeles on kaks olemise vormi, üks ajalik ja ajutine, teine olemuslik ja ajatu. Näiteks kui ütlen, et olen elus, siis on hispaanlaste jaoks tegu ajutise nähtusega. Samas kui ütlen, et olen psühholoog, on see olemuslik, see defineerib mind. Natuke tundub, et eesti keeles võiks ka nii olla. Tööl käimine on vahel püsivam mõõde kui elus olemine...