Kristi Luik: ameeriklasena ei osanud ma ettegi kujutada, et kunagi saabub päev, kui ka mina olen lõksus omaenda riigis

Ma tean, et Eestis on praegu kõik kena, rõõmus ja tore ning peaksin seetõttu kirjutama midagi lõbusat ja muretut, aga kuna ma ei saa Eesti suve koos teiega nautida, siis püüan kiuslikult tagada, et te rannal lebamise, kontsertidel käimise ja väliterrassil mõnusa joogi rüüpamise vahel mõtleksite ka minule, kes ma vaevlen selle katastroofi küüsis, mis on tabanud maad, kus ma elan.

On üsnagi irooniline, et kasvasin üles riigis, kus võis lõputult osta kõikvõimalikke söödavaid ja mittesöödavaid kaupu, samal ajal kui Eestis elati kasinalt ja süngelt ning imetleti igatsevalt Ameerika külluslikku eluviisi. Jah, paljud teist on liiga noored, et seda aega mäletada, aga minuealised teavad, mis tunne on elada alla käivas riigis, kust pole võimalik lahkuda. Ameeriklasena ei osanud ma ettegi kujutada, et kunagi saabub päev, kui ka mina olen lõksus omaenda riigis. Aga nii see praegu on ja ainus asi, mida ma tahan, on siit jalga lasta...