Noore naise võitlus raskekujulise endometrioosiga: arst nägi, et mul on organid kokku kasvanud ja tsüstid siin-seal

Londonis elav eestlanna Johanna Pikver (31), kes on teismeeast saati vaevelnud valude ja muude terviseprobleemide käes, sai asjas selgust alles hiljuti. Tal diagnoositi küllaltki haruldane endometrioosivorm, mille korral on haiguskolded levinud üle kogu keha.

Tüüpiliselt teatakse endometrioosi kui nais­suguorganeid kahjustavat haigust, mis võib põhjustada viljastumisraskusi. Ka Eestis on endometrioos küllalt sage naistehaigus, mida arvatakse põdevat iga kümnes viljakas eas naine. Lausa igal viiendal viljastumisprobleemidega naisel leitakse endometrioos. Lihtsalt selgitades on endometrioos haigus, mille korral emaka limaskesta sarnased rakud kasvavad ka emakast väljaspool seda ümbritsevatel organitel. Neid rakukogumeid nimetatakse endometrioosikolleteks ning need produtseerivad aineid, mis tekitavad kroonilise põletikulise reaktsiooni.

Johanna mäletab, et juba 11aastaselt olid tal päevade ajal nii tugevad valud, et ajas lausa iiveldama ning valuvaigistid lihtsalt ei mõjunud. Arst kirjutas juba paar aastat hiljem talle beebipillid, mis valusid leevendasid, kuid tekitasid depressiooni sümptomeid. Ent sellest sai Johanna aru alles siis, kui ta lõpuks 25aastaselt pillidest loobus – tuju küll paranes, kuid tsükliga seotud mured tulid tagasi. Ta kannatas tugeva premenstruaalse sündroomi all ning enne päevi võisid vihasööstud vahelduda paanikahoogudega...

Johanna lugu loe edasi juba artiklist. Haiguse olemust selgitab lahti naistearst Andrei ­Sõritsa, kes on aidanud paljusid endometrioosi­patsiente.