Maks haige – järelikult joodik! Kuid kas see vastab iga kord ikkagi tõele?

Kuigi alkoholitarbimine mängib maksa­haiguste kujunemises olulist rolli, on palju teisi tegureid ja haigusi, mis võivad maksaprobleeme tekitada. Üks selliseid on mittealkohoolne maksarasvtõbi ehk mittealkohoolne maksasteatoos. Millega täpsemalt tegu, selgitavad gastroenteroloogid Küllike Palk ja Ella Mäekivi.

Üldmõiste steatoos tähendab rasvastumust ja maksasteatoosi nimetataksegi rahvakeeli rasv­maksaks. Nagu nimigi ütleb: maks toodab rohkem rasva kui organismile vaja ning see hakkab maksas kogunema.

Põhja-Eesti regionaalhaigla gastroenteroloogide Küllike Palgi ja Ella Mäekivi sõnul võib maks rasva minna ja haigeks jääda seega ka neil, kes napsutavad harva, tõstes klaasi sünnipäevalauas vaid tervituseks.
“Terve maksa rasvasisaldus on kuni 5% selle massist ja kui rasva koguneb üle 5–10%, hinnatakse seda seisundit juba maksa rasvumiseks. Liigsed rasvhapped, mis mittealkohoolse maksasteatoosi korral maksa ladestuvad, on triglütseriidid, vaba kolesterool jm. Kõige suuremaks triglütseriidide allikaks on rasvhapped, mis asuvad keha rasvkoes, ning rasvhapped, mida sünteesib maks ise,” selgitab dr Palk.

Steatoos on laiemalt levinud just heaoluühiskondades, kus inimesed lähevad “suurest õnnest paksuks”. Maksa ülemäärast rasvumist soodustavad Küllike Palgi sõnul märkimisväärne ja püsiv alkoholitarbimine, ravimite kasutamine ja rasedusega seotud steatoos, aga ka nälgimine.

Mittealkohoolset maksa­steatoosi põeb lääneriikides hinnanguliselt 17–46% täiskasvanutest. Kui inimene on...

Loe lähemalt juba artiklist.