Avaldame katkendi raamatust.

Allergia

Me kasutame mõistet "allergia" üsna kergekäeliselt. Alljärgnevalt mõned näited selle termini kasutamisest koos selgitusega, mida selle all tegelikult mõeldakse.

· Kui inimene ütleb: "Ma olen esmaspäevade suhtes allergiline", siis me mõistame, et tal tekib pärast nädalavahetust tööle minnes negatiivne emotsionaalne reaktsioon. See ei ole muidugi allergia meditsiinilises tähenduses. Probiootikumid aitavad küll emotsioone stabiliseerida, aga lisaks tasuks otsida endale meelepärasem töökoht.

· Kui inimesel tekivad piima juues kõhugaasid või muud seedekulgla kaebused, siis võib ta nimetada seda allergiaks. Ka see ei ole tavaliselt allergia, vaid pigem talumatus, sest sel inimesel ei ole piima täielikuks seedimiseks vajalikku ensüümi (laktaas). Probiootikumid leevendavad toidutalumatust.

· Tõeline allergia on immuunsüsteemi erinevate mehhanismide ülereageerimine millelegi (tavaliselt mõni valk), mis ei kujuta endast tavaolukorras ohtu. Kahjustuse põhjustab organismi enda kaitsemehhanismide ülemäära innukas reaktsioon sissetungijale ning püüd seda maha tappa. Õietolmu või värskelt niidetud muru tekitatud aevastamine ja silmade sügelus on näited hooaja või keskkonnateguritega seotud allergiast.

Mitmetes topeltpimedas platseebokontrollitud katses on leitud, et probiootikumid leevendavad nii allergilist nohu kui ka hooajalist allergiat. Kiudainete tarvitamine aitab astmat ennetada ilmselt selle tõttu, et kasulikud bakterid toituvad kiudainetest.

Igemeprobleemid ja hammaste lagunemine

Meie suu on lahinguväli, kus omavahel võitlevad pidevalt miljardid mikroorganismid kuni 700 eri liigist. Kuigi ka H. Pylori võib hambaauke tekitada, peetakse hammaste lagunemise ja igemehaiguste peamiseks põhjustajaks Streptococcus mutans`it. Need bakterid ohustavad ka südame-veresoonkonna tervist ning bakterite põhjustatud igemepõletikku on koguni seostatud Alzheimeri tõve riski suurendamisega. Igemete infektsioonid ja sellest tulenev lõualuu taandareng on peamine põhjus, miks täiskasvanutel hambad välja langevad.

Suu lausa kubiseb bakteritest ja paljud neist on head mikroobid. Kümnetes uuringutes on näidatud, et erinevad probiootilised bakteriliigid (näiteks laktobatsillid) takistavad otseselt paharettide paljunemist. Samuti toodavad probiootikumid selektiivseid antibiootikume (bakteriotsiine) ning immuunsüsteemi signaalmolekule. Probiootikumid aitavad vähendada igemehaiguse tagajärjel tekkinud põletikku ning lisaks on uuringutes leitud alljärgnevaid huvitavaid seoseid.

· Probiootikumid aeglustavad paharettidele varju pakkuva katu (biofilmi) moodustumist.

· Mõned probiootikumides ja postbiootikumides sisalduvad orgaanilised happed omavad kaitsvat toimet.

· Kuigi halb hingeõhk võib mõnikord pärineda seedekulgla sügavamatest osadest, on selle põhjuseks sageli suubakterid, mis lagundavad väävlit sisaldavate toiduainete osakesi. Ühes n-ö katseklaasiuuringus näidati, et probiootikum (Streptococcus thermophilus) vähendas kahjulike bakterite hulka ja nende tekitatud halba lõhna.

· Probiootikumide lisamine jäätisele vähendab lastel hambaauke põhjustavate bakterite taset.

Külmetus, gripp

Ninakinnisus on tüüpnäide ülemiste hingamisteede infektsiooniga kaasnevatest probleemidest. Seda põhjustavad harva bakterid; enamasti on süüdi allergia, viirused, kokkupuude toksiliste ainetega ning kõige sagedamini pärmseened.

Siin on mõned näited sellest, millist kasu toovad probiootikumid konkreetselt ülemiste hingamisteede infektsioonide korral.

· Probiootikumi saanud lasteaialaste seas vähenes oluliselt nii kõhulahtisuse juhtumite kui ka ÜHI-de esinemissagedus.

· Kolme- kuni viieaastastel lastel, kes said kuue kuu jooksul kaks korda päevas probiootikumide kombinatsiooni sisaldavat toidulisandit, vähenes kõrge palaviku episoodide arv tunduvalt ning nad puudusid lasteaiast peaaegu 30% võrra vähem päevi.

· Üliõpilased, kes said kahte probiootilist bakteriliiki sisaldavat toidulisandit, kogesid 34% võrra vähem ÜHI-de raskeid sümptomeid ja nad puudusid loengutest kaks päeva vähem kui kontrollgrupp.

· Kümne uuringu põhjal koostatud ülevaade näitas, et probiootikumid on ÜHI-de esinemissageduse ja raskuse vähendamisel platseebost tõhusamad ning vähendavad ka tarvidust antibiootikumide järele.

· Probiootikumid võivad parandada eakate reaktsiooni gripivaktsiinile.

Kaalu alandamine

Arstid ja eksperdid soovitavad meil vähem süüa ja rohkem liikuda. See pealtnäha loogiline soovitus paraku enamasti ei toimi. Ligikaudu 95 juhul sajast dieedipidamine ebaõnnestub ja kaal tuleb tagasi, mõnikord koos lisakilodega. Mõnel juhul võidakse kirjutada kaalualandustablette.

Üle 200 000 ameeriklase valib igal aastal kehakaaluga võitlemiseks maovähendusoperatsiooni. Funktsionaalse meditsiini esindajad ja kliinilised toitumisnõustajad üritavad tavaliselt inimese tervist parandada ja seeläbi ülemäärase kehakaalu algpõhjust lahendada. Mõte on suurepärane, aga teostada on seda väga raske, sest ülekaal võib kaasneda ligi saja erineva haigusega.

Kuidas probiootikumid võivad aidata?

· Pärmseene vohamine, mis avaldab negatiivset mõju ainevahetusele, võimendab iha teatud toitude järele ja röövib energiat, on teada-tuntud kaalutõusu põhjus. Probiootikumid aitavad pärmseene vohamist ohjeldada.

· Probiootikumid toodavad konjugeeritud linoolhapet (CLA), mis on sageli kaalulangust soodustavate toidulisandite koostises.

· Probiootikumid võivad avaldada positiivset toimet nii insuliiniresistentsusele, põletiku vähendamisele, toitainete imendumisele, hormonaalsele tasakaalule, toksiinide väljaviimisele kui ka muudele funktsioonidele, mis aitavad säilitada tervislikku kehakaalu.

· Probiootikumid parandavad meeleolu. Juba sellest üksi võib olla palju abi, sest suur osa (kui mitte suurem osa) tarbetust söömisest on emotsioonidest põhjustatud.

· Lekkiv sool võib viia kaalutõusuni. Probiootikumid aitavad seda probleemi ohjeldada.

· Väga paljude ravimite üheks kõrvaltoimeks on kaalutõus. Kui terviseprobleem õnnestub nende asemel probiootikumidega kõrvaldada, siis õnnestub ühtlasi ka seda kõrvaltoimet vältida.