Liia oli muidu alati olnud rõõmsameelne ja pigem pika meelega kannatlik inimene, kuid kuumahoogude perioodil polnud endisest rahulikust Liiast palju järel. „Emotsioonid kõikusid. Võisin äkki vihastada tühise asja pärast või siis mingi mõttetu asja tõttu masendusse vajuda. Näiteks kippusin ette kujutama, et lähedastega juhtub midagi halba. Kui laps ei vastanud telefonile ja kohe tagasi ka ei helistanud, mõtlesin kohe, kuidas ta on sattunud kohutavasse õnnetusse, ning suutsin ennast paanikani üles kütta,” kirjeldab ta.

Edasi lugemiseks: