Kütteperioodi meelespea: värsket õhku kotis osta ei saa, sellele tuleb ise tähelepanu pöörata

Külmade sügisilmadega algas Eestis intensiivne kütteperiood, mis langetab enamikes kodudes õhuniiskuse väga madalale. Paljud inimesed aga ei hooli sellest, et kuiv õhk ongi immuunsüsteemi nõrgenemise põhjuseks ja nii tekib soodne pinnas viirusnakkuste levikuks.

Sügisel Philipsi poolt läbiviidud uuringu kohaselt on valdav enamus ehk 75 protsenti eestlastest teadlik kuivast õhust tingitud terviseohtudest, ometi ei pööra üle poole nendest õhuniiskuse parandamisele mingisugust tähelepanu. Vaid 23 protsenti vastanutest kasutab kodus või kontoris õhukvaliteedi parandamiseks mõeldud vahendeid nagu õhuniisutajat (16%) või õhupuhastajat (7%).

„Siseõhu suhtelise niiskuse tase võiks jääda 40-60 protsendi vahele, kuid talvel, mil kütteallikad huugavad täistuuridel, võib õhuniiskus langeda koguni alla 10 protsendi,“ sõnas perearst Diana Ingerainen. „Kuiv õhk võib põhjustada mitmeid terviseprobleeme, sh ülemiste hingamisteede limaskestade kuivust, mis põhjustab ärritust ninas ja kurgus.“

Terviseameti andmetel pöördus 14.-20. oktoobrini ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arsti poole 2930 inimest, kellest 45,2 protsenti olid lapsed. Enim haigestusid hingamisteede viirusnakkustesse kuni viieaastased lapsed.

„Tervikuna immuunsüsteem nõrgeneb ja sellest tulenevalt on tõusnud vastuvõtlikkus viirusnakkustesse haigestumisel. Väga tavapäraseks kuiva õhu märgiks on kõvade koorikute tekkimine ninna, mis võivad tekitada nuuskamisel ninaverejooksu. Eriti „ohus“ on vastsündinud ja väikelapsed, kelle immuunsüsteem on veel küpsemas,“ lisas Ingerainen.

37 protsenti uuringus osalenud eestlastest tunnistasid, et on viimaste aastate kütteperioodidel puutunud kodus kokku kuiva õhu probleemiga ning 21 protsendi sõnul on nemad või nende pereliikmed kurtnud kuivast õhust tingitud probleemide üle. Üllatav sealjuures on tõsiasi, et üle poole vastanutest (51%) ei ole kodus ega kontoris õhuniiskuse taset kunagi mõõtnud.

„Kuna valdav enamus meist veedab talviti suurema osa ajast siseruumides, ei tohiks õhu kuivust alahinnata. Hetkel, mil haiguste hooaeg on alles hoogu sisse saamas, tasub õhule pöörata sama palju tähelepanu kui tervislikule toitumisele, vee joomisele ja D-vitamiini lisaks võtmisele. Värsket õhku pole võimalik kotiga osta, vaid selle eest tuleb ise hoolt kanda,“ ütles Ingerainen.

Õhuniiskuse reguleerimiseks tasub koju või kontorisse hankida spetsiaalsed õhuniisutajad. Lisaks tasub tööle minnes jätta õhutamise eesmärgil lahti kaks-kolm akent, hoida toad tolmuvabad ning reguleerida ruumis olevat temperatuuri.

„Soovituslik õhutemperatuur toas võiks jääda 20-23 kraadi vahele. Kui selliste kraadide juures kipub kananahk peale tulema, võiks kraadide juurde keeramise asemel panna selga sooja kampsuni, jalga villased sokid. Kasuks tuleb ka vedelike tarbimine, heaks valikuks on näiteks soojendav taimetee meega,“ lisas Ingerainen.

Kui kodus pole õhuniiskuse mõõtmiseks mõeldud seadet hügromeetrit võtta, tasub lisaks tervisemuredele märgata mõningaid detaile. Intensiivsel kütteperioodil annavad liiga kuivast tubasest õhust märku toataimede pudenevad lehed ning pruunistunud ja kergelt rullunud leheservad, samuti puitpõrandasse ja -mööblisse tekkinud praod.