Parim kaitse rinnavähi vastu on teadlikkus

Eestis diagnoositakse igal aastal keskmiselt 800 uut rinnavähijuhtu. Ida-Tallinna keskhaigla rinnatervise kabinetis patsiente vastu võttev günekoloog dr Gabor Szirko õpetab, kuidas oma keha jälgida, et haigusele võimalikult vara jaole saada.

Rinnavähk on haigus, mida ennetada ei saa, kuid millest tervenemine on kõige tõenäolisem, kui see diagnoositakse võimalikult varases staadiumis. Seetõttu on oluline, et nii naine kui ka mees (diagnoositute hulgas on 1–2 protsenti mehi) suhtuksid oma kehasse tähelepanelikud ning pöörduksid kahtluse korral kohe rinna tervise kabinetti.

Rindade tervis vajab tähelepanu vanuses 40+. Günekoloog Gabor Szirko sõnul hakkab just selles vanuses naiste seas haigusjuhtude arv suurenema, tipnedes 50–60aastaste hulgas, mistõttu on ka riiklik mammograafiline sõeluuring suunatud just viimati nimetatud vanusegrupile. “Sõeluuring oleks kasulik ka 40–50aastastele, ent kuna mammograafia ei ole uurimis­meetodina piisavalt tundlik ja täpne ning nooremate naiste rinnanääre on muutuste avastamiseks liiga tihe, esineb liiga palju valepositiivseid tulemusi – leitakse kahtlasi koldeid, mis nõuavad täpsustamiseks aega ja närve kulutavaid uuringuid, kuid lõppdiagnoos ei ole rinnavähk,” selgitab dr Szirko.

Rinnatervise kabinetti soovitab ta tulla neil, kes on leidnud rinnast moodustise või mõne muu muutuse, mis viitab haigusele. “Samuti soovitame tulla 40+ eluaastates naistel, kellele pole kunagi mammo­graafilist uuringut tehtud. Teeme neile baasmammogrammid, et muutuste korral oleks võrdluseks pilt tervest rinnast. Tulla võiksid ka need, kelle emal, isal, õel või vennal on diagnoositud rinnavähk. Siis on mõistlik sõelumisega alustada veidi varem, sest haigestumise risk on suurem. Vahel ilmneb, et perekonnas on olnud mitmeid vähki haigestumisi, ning näidustatud on geeniuuringud perekondliku vähisündroomi välistamiseks,” lisab dr Szirko.