Puukentsefaliidi võib saada ka pastöriseerimata piimatoodetest!
Hiljuti leidus Hiiumaal aset juhtum, kus korraga nakatus kolm last puukentsefaliiti. Ka laste vanaisal täheldati kergeid haigusnähte. Terviseameti esindaja sõnul langes kahtlus kitsepiimale, mida tarbiti eelneva termilise töötluseta. „On väga ebatõenäoline, et kolm last haigestus korraga, ühel ajal läbi puugihammustuse. Haigestunud lapsed on pärit talust, kus tegeldakse kitsepiima väikesemahulise tootmisega ja seetõttu ei ole talu kohustatud piima laboratoorselt korrapäraselt kontrollima,“ ütles Kai Raska, terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonnast.
Tasub teada, et puukentsefaliidi võib saada mitte ainult puugihammustusest, vaid ka pastöriseerimata piim- ja piimasaadused (toorpiim, jogurt, toorjuust, juust) võivad sisaldada puukentsefaliiti põhjustava falviviiruse nakkust. Sagedasem on inimese nakatumine kitsepiima vahendusel, kuid registreeritud on ka nakatumisi viirust sisaldava lehmapiimaga. „Soovitame kindlasti tarbida eelnevalt kuumtöödeldud kitsepiima,“ ütles Raska.
Igal aastal registreeritakse piimast saadud nakkuse üksikjuhte, kuid haigelt loomalt saadud piima tarbimine võib põhjustada ka suuremaid puhanguid. Selline juhtum oli näiteks 2005. aastal, kui Tallinnas haigestus puukentsefaliiti 37 inimest, kes kõik jõid ühes kaubanduskeskuses pakutut toorest kitsepiima.
Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Viirused võivad levida inimesele ka nakatunud looma (näiteks kitse või lehma) pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud inaktiveeritud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele. Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1– 3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem.
Allikas: Terviseamet
