Arsti kabinetti siseneb mees. 39 aastat vana, 1,75 m pikk, 98 kg raske. Istuva eluviisiga, spordikauge, kehamassiindeks 32, suitsetaja, nädalalõpul ja vahel ka nädala sees veedab aega alkoholi seltsis. Vererõhunäit on korduval mõõtmisel 150/100 mm Hg. Ei, ta ei ole üksikjuhtum.

Härra X vererõhku alandavaid ravimeid tarvitada ei soovi, küll aga lubab end käsile võtta – hakata langetama kaalu, kõndida tempokalt vähemalt kolm korda nädalas vähemalt üks tund korraga, vähendada napsitamist ja loobuda suitsetamisest.

Kolm nädalat hiljem... Mehe kaal on langenud kaks kilo, vererõhk on 140/90 mm Hg. “Elustiili muutmisega samamoodi jätkates on võimalik tablettravi edasi lükata,” võtab Eesti Hüpertensiooni Ühingu president perearst Signe Alliksoo lühidalt kokku ühe oma patsiendi loo.

Miks räägitakse kõrgest vere­rõhust nõnda palju? 

Edasi lugemiseks: