Haprad ja ilusad Mari ja Kristi Ojasaar panid kogu oma olemusega ja selle intervjuuga mind mitmeid kordi taas ajakirja lehitsema ja lugema ning pikalt mõtteid mõlgutama.
Pole vist küll absoluutset tõde, mis on elus kõige tähtsam ning kuidas ühes või teises olukorras käituda, kuid nende õdede puhul on kõik justkui iseenesestmõistetav. Tuleb kokku hoida ja üksteist toetada, sest elu on habras ja meil kõigil üks. Väärtushinnangud võtame kaasa lapsepõlvest.
Meeldis väga ütlemine: piisab, kui oled vaid ühes asjas hea, näiteks hea ema. Tänapäeval on kahjuks inimestele tähtis olla edukas tööl, pidevalt midagi saavutada, olla esirinnas ja tunnustatud. Kõik seda ei suuda ja see pidev võistlemine kurnab vaimu ja häirib paratamatult igapäevaelu. Ka pereelu. Need mõtted, mida jagasid õed, on sarnased minu mõtteviisiga. Julgen erineda! Nii tööl kui pereelus julgen väljuda raamidest. Kahjuks paljudele see ei meeldi...
