25 töötavat nippi, mis aitavad taltsutada viha

Viha on üldiselt normaalne emotsioon ja mõnelgi juhul edasiviiv jõud. Kui aga vihast kasvab raev, mis ohustab su oma ja lähedaste vaimset ning ka füüsilist heaolekut, siis tuleb vihapursetega viivitamatult tegelda. Esimene asi on tunnistada omale probleemi. Siit ka mitu nippi, kuidas vihaga toime tulla, enne kui see muutub laastavaks üleelamiseks kõigile.

1. Loe kümneni. Või sajani, kui oled väga vihane. Numbrite loendamise ajal südametegevus normaliseerub ja viha lahtub.

2. Taasta hingamine. Vihastades muutub hingamine kiireks ja katkendlikuks. Kui aga hingad rahulikult nina kaudu sisse ja suu kaudu välja, saad hingamisrütmi tagasi ja vihagi väheneb.

3. Mine jalutama. Või rattaga sõitma või tao golfi. Ükskõik milline füüsiline trenn viib keha normaalsesse seisundisse tagasi ja sa võid rahulikumalt edasi minna.

4. Lõdvesta lihaseid. Keskendu erinevatele lihastele, tõmba neid korra pingule ja siis jälle lõdvesta, samal ajal hinga rahulikult.

5. Leia omale rahunemiseks mantra, mida kasutada. Olgu selleks “Rahune”, “Võta rahulikult” vms. Iga kord, kui vihastad, korda seda mantrat. Selleks võib olla ka mõni päris mantra, mille mängima paned.

6. Venita ja võimle. Klassikalised võimalused on õlaringid, pearingid, kuid võid ka muid lihtsaid harjutusi välja mõelda. Mingid erivarustust selleks vaja ei ole.

7. Põgene vaimus. Mine teise tuppa, pane uks enda järel kinni. Sule silmad kinni ja kujuta end vaiksesse rahulikku kohta — mis värvi see on, kuidas see lõhnab? Selline ettekujutus aitab uuesti leida rahu.

8. Lase muusikal end aidata. Pane peale mõni rahulikum lemmikmuusika ja püüa selle saatel rahuneda.

9. Lõpeta rääkimine. Kui oled vihane, lased lendu sõnu, mida hiljem kahetsed, kasu sellest nagunii ei ole. Kujuta ette, et sul on suu kriipsuks kokku liimitud, nii nagu lapsena, kui keeldusid rääkimast.

10. Võta paus. Eemaldu olukorrast ja ole natuke üksi ning püüa vaadata kõigele eemalt. Tasapisi näed, kuidas emotsioonid rahunevad ja selline taimaut aitab.

11. Hakka tegutsema. Teinekord on vihaenergia kasulik panna tööle kellegi teise heaks. Aita kedagi!

12. Kirjuta oma mõtted päevikusse. Vahel on nii, et seda, mis sees kobrutab, me välja öelda ei taha/ei saa, kuid kirja saame panna. Olukorra üles kirjutamine aitab näha kogu vihastamise protsessi tervikuna ning mõista sul oma tundeid paremini.

13. Leia olukorrale teine lahendus. Võibolla oled vihane selle peale, et laps pani kodust ajama, jättes endast maha supersegamini toa. Selle asemel, et tema sassis tuba vaadata ja mõelda, mis sa lapsega järgmisena teed, kao sealt toast ja pane toa uks kinni.

14. Harjuta oma vastust järgmiseks korraks. Kui oled vihastanud, siis mõtle, mida sa sarnases situatsioonis edaspidi ütled või kuidas käitud. Hakka seda harjutama. Selline harjutamine aitab ka erinevaid lahendusi välja mõelda.

15. Kujuta omale stoppmärki ette. Kui oled vihastanud, siis mana silme ette stoppmärk. See aitab kiirkorras tugevaid tundeid ohjata ning annab sulle märku, et pead lihtsalt minema kõndima.

16. Mõtle, kas saad äkki oma tegevusi/harjumusi muuta. Kui vihastad iga kord selle peale, et tööle sõites on ummik ummiku otsas, siis mõtle, äkki valid teise tee tööle või hakkad kodust varem või hiljem minema, et ummikuid vältida.

17. Räägi sõbraga. Kui oled vihane, siis pole mõtet kaua praadida, helista sõbrale ja räägi talle ära, mis juhtus. Teise tugi ja pilk olukorrale aitab asjast eemalduda ning mingit selgust tuua.

18. Naera! Ükskõik kui vihane sa ka ei ole, võta see hetk, ja leia midagi naljakat, mille üle naerda. Mitte miski ei aita viha või paha tuju vastu paremini kui naermine.

19. Ole tänulik. Ükskõik kui pekkis asjad ka ei ole, on igas halvas midagi head. Püüa leida olukorrast midagi head ning mõtle, et kõik ei olegi läbi, vaid mõni asi on isegi hästi.

20. Mõtle, enne kui ütled. Vihaga esimesena meelele tulev vastus ei ole alati see, mille peab välja ütlema. Mõtle hetkeks järele, enne kui midagi üleüldse ütled. Selline mõttepaus annab võimaluse ka rahunemiseks.

21. Kirjuta kiri sellele inimesele, kelle peale sa vihastasid. Ja siis kustuta see ära. Kirjutamine rahustab meeli ja kui oled ka juba 10 kirja talle sedasi kirjutanud, märkad, et vihastasid ehk täiesti tühise asja peale.

22. Kujuta ette, et andestad inimesele, kes sind vihastas. Päriselt andestamine nõuab muidugi emotsionaalset arsenali, aga sa võid vähemalt ettegi kujutada, et annad andeks.

23. Harjuta empaatiat. Pane ennast korraks teise inimese kingadesse ja vaata olukorrale tema pilgu läbi. Kui elad sündmusi läbi tema vaatevinkli, võibolla pole sa siis enam nii vihane.

24. Ütle, et oled vihane. Sedagi tuleb harjutada, sest sinu väljaütlemised ei tohi asja hullemaks teha, vaid vastupidi — sa annad märku oma tunnetest rahulikult, mis omakorda olukorra rahunemisele kaasa aitab.

25. Hakka tegutsema, kui oled vihane. Iga kord, kui vihastad, võta käsile millegi tegemine — värvi, maali, tee süüa vms, need tegevused rahustavad samuti.

Kui need nipid ei aita, siis on aeg pöörduda spetsialisti poole. Pea meeles, et vihast võib ajapikku kasvada raev, mis kahjustab sind ja su lähedasi kõvasti.

Allikas: www.healthline.com