Ostmine kui sõltuvus ja sundkäitumine: kuidas saada aru, kas oled šopahoolik? Mis võib olla selle häire taga? Kristi ja Riina lood
(12)Uued asjad meeldivad enamikule inimestele ning kogu kaubandus ja reklaamitööstus on rajatud üleskutsele “osta rohkem!”. Millal aga saab poodlemisest häire ja sõltuvus?
Kristile (41) meeldib ostlemine üliväga ja mõnel perioodil tema elus on see olnud ajaviite eest. “Kui mul polnud lapsi ega kodulaenu, läksin palgapäeval joonelt kaubamajja ning ostsin igasugust kosmeetikat ja rõivaid. Sageli kulus pool palka ära selsamal päeval. Samas pole ma kuigi suur kosmeetikakasutaja, mulle lihtsalt meeldis neid asju osta. Sama oli riietega — poes riidepuul tundusid need tihti ilusamad kui kodus kotist välja võttes,” räägib ta.
Viimase kümne aastaga on Kristist saanud väga suur kaltsukates ja vanakraamipoodides tuulaja. “Kus iganes ma second-hand’i näen, sinna ma ka sisse astun. Mul on väga palju riideid ja nendest ehk 90 protsenti on taaskasutusest. Ma tean, et ostan liiga palju, aga lohutan ennast mõttega, et taaskasutus on popp ja ma käitun keskkonnasäästlikult. Kusjuures mul on ägedaid leide, kuid ka selliseid rõivaid, mida ma pärast poes proovimist rohkem selga pole pannudki. Aeg-ajalt teen kodus kapitühjendust ja tassin riided sageli samasse kaltsukasse tagasi,” muigab Kristi. “Mulle on väga oluline kauba hind. Miks peaksin maksma T-särgi eest 20 eurot, kui saan second-hand’ist sama raha eest neid kümme tükki? Mul on oma lemmikkaltsukad, mida ma raalin vaat et iga päev.”
Veel käib Kristi...
