Ilukirurg avaldab, mis on naise ilu kõige suurem vaenlane ja kuidas vanust narrida nii, et ei peaks minema noa alla
Plastikakirurgia on vajalik ja tõsine eriala, mis taastab enesekindluse ka pärast vähilõikust, sünnituse tüsistusi, rasket liiklusõnnetust või kaalulangetust.
Helsingi ülikooli kliinikumi plastika- ja rekonstruktiivkirurgia osakonna ülemarst ja Eestis The Health Clinicu plastikakirurg Siim Simmo teeb aastas tuhatkond operatsiooni. Maailmanimega kirurgi ampluaasse kuuluvad nii näo-, kaela- ja silmalaugude korrigeerimised kui ka keerukad naiste rindade onkoplastikalõikused ja genitaalpiirkonna operatsioonid.
Olite esimene, kes hakkas Eestis vähihaigetele kohest rinnataastust tegema ja arendas välja onkoplastilised rinnavähikirurgia lõikused. Kui palju erineb onkoplastika tavaplastikast?
Ikka väga palju! Onkoplastika tähendab, et sul on oskused ja teadmised nii vähikirurgias kui ka plastikakirurgias. Kui operatsioonil eemaldatakse kasvaja, tehakse kohe kas implantaadi abil uus rind või modelleeritakse rindade olemasolevaid kudesid, et anda neile ilus kuju.
Kui ma pärast Soomes õppimist ja töötamist 2008. aastal tagasi Eestisse tulin, siis üllatas mind väga, et siin ei tehtud koheseid rinnataastusoperatsioone. Alustasin neid vaikselt ja võtsin ärksamad kolleegid appi. Meil läks hästi, aga haigekassa kahjuks ei rahastanud kogu protsessi. See tundus absurdne, et pakkusime vähihaigele võimalust saada kohe rind, aga ainult siis, kui ta ise proteesi eest maksab – ja seda riiklikus haiglas! Kaks aastat pidasin kirjavahetust haigekassa ametnikega, vahepeal ostsin implantaate oma raha eest, sest tundus karjuvalt ebaõiglane küsida sellises situatsioonis raskelt haige inimese käest raha. Rõõm on tõdeda, et olukord liigub vaikselt paremuse poole.
Soomes kuulub rinnavähi diagnoosimine ja opereerimine plastilise kirurgia õppeplaani ja seal on pooled rinnavähilõikajad plastikakirurgid. Eestis rinnavähilõikused plastikakirurgide koolituse alla paraku ei kuulu...
