DELIKAATNE MURE — mida teha, kui ajab peeretama?
Hea lugeja! Kui sul on mõni tervisemure, millega sa ei oska kellegi poole pöörduda, või soovid anonüümselt arsti ekspertarvamust, võid oma küsimuse ka Tervis Plussi toimetuse kaudu teele saata. Võib-olla on meie lugejate hulgas neid, kel samasugune probleem. Saada küsimus meiliaadressil toimetus@tervispluss.ee. Garanteerime küsija anonüümsuse.
Lugeja küsib
Ma olen hädas kõhugaasidega. Need on mul põhimõtteliselt kogu aeg. Seetõttu ei julge ma käia teatris, külas ega ka näiteks trennis, sest kui muidu suudan puuksutamist veel kuidagi tagasi hoida, siis füüsilise pingutuse ajal mitte. Olen püüdnud teha toidusedelis muudatusi, kuid miski ei näi aitavat. Olen kuulnud, et gaase võib tekitada organismis elutsev pärmiseen. Päris oma peaga aga ei julge end ravima hakata. Äkki on tegu mingi suurema terviseprobleemiga?
Vastab dr Thomas Zimmerer, Ida-Tallinna keskhaigla gastroenteroloog, vanemarst
Kõhugaasid ja puuksutamine (meditsiinilised terminid meteorism ja flatulents) on sagedased probleemid, mille üle kaebab kuni 20% elanikkonnast ja kuni 96% patsientidest, kellel esineb sooleärritussündroom. Õnneks on need vaevused suhteliselt harva seotud tõsise terviseprobleemiga ja kui, siis tavaliselt kaasnevad nn alarmsümptomid: kaalulangus, öine kõhuvalu, kõhulahtisus, veri väljaheites.
Individuaalne gaaside maht ja puuksude arv tervetel inimestel on üllatavalt suur: kirjanduse järgi kokku 500–1500 ml päevas ja 10–20 korda päevas! Praegu pole veel teste gaaside mahu määramiseks, vajadus arsti poole pöörduda sõltub subjektiivsest hinnangust, kuid on alarmsümptomite korral kindlasti vajalik. Arst määrab vere- ja roojatestid orgaanilise haiguse välistamiseks.
Juhul kui viiteid orgaanilisele haigusele pole, on liigsete gaaside kõige sagedasemad põhjused toiduvalik, toidutalumatused (näiteks laktoositalumatus) ja jämesoole mikrofloora koosseisu muutused (näiteks pärast antibiootikumravi või sooleinfektsiooni). Pärmseened (Candida species) kuuluvad ka tervetel inimestel normaalse jämesoolefloora koosseisu ega vaja tavaliselt spetsiifilist ravi.
Rohkelt gaase tekitavad toiduained on sibulad, oad, herned, kapsas jne, aga mõnel inimesel ka fruktoos ja suhkruasendajad (sorbitool). Jämesoole mikrofloora mõjutamiseks on näidustatud probiootikumid, näiteks bifidobaktereid või laktobatsille sisaldavad preparaadid.
