Kas sinu töökeskkond võib põhjustada vähki haigestumist ja mida teha, et seda ei juhtuks?

Täiskasvanud inimene veedab väga suure osa oma ajast tööl ning seepärast on töökeskkonna tingimustel tervisele ka suur mõju. Vähk on Euroopa Liidu riikides peamine tööga seotud terviseprobleem ning hinnanguliselt ka kõige sagedasem tööga seotud surmajuhtumite põhjus Euroopa Liidus. Ka Eesti probleemiks on elanikkonna suhteliselt sage haigestumine ennetatavatesse pahaloomulistesse kasvajatesse ja suhteliselt suur vähisuremus. Vähki haigestumine on tõusuteel ning vähi esmajuhtude arv suureneb Eestis jätkuvalt, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Maarika Haidak.

Põhjused, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas pärilikud või elu jooksul tekkinud mutatsioonid meie geenides. Vähk on haigus, mille puhul ei ole võimalik nimetada ühte kindlat põhjustavat tegurit. Teatavas osas mängib vähi tekkel rolli geneetiline eelsoodumus, kuid suur osa vähijuhtudest on seotud tervisekäitumuslike valikutega. Tuleb teadvustada, et ka töökeskkonnal võib vähi tekkel olla oma roll. Näiteks tööalane kokkupuude kiirguse, sealhulgas päikesekiirgusega, bioloogiliste ohuteguritega, eelkõige meditsiinis võivad põhjustada vähki. Samuti on tõendeid, et öötöö ja pidev stressiseisund võivad soodustada vähi teket. Väga paljudel juhtudel on töö- ja elukeskkonnaga seotud vähktõve tekitajateks...

Loe edasi juba artiklist.