HEA TEADA! Kuidas ravida külmakahjustusi?
Organismi mahajahtumiseks pole vaja tingimata miinuskraade, üldine alajahtumine võib toimuda ka plusskraadide juures. Osates ilmaolusid õigesti tõlgendada, jäävad sõrmed-varbad-põsed külmakahjustustest puutumata.
Talvel suusatades, kelgutades, uisutades või lihtsalt jalutades ohustab salakaval külmetumine pealtnäha ilmsüüta olukordades. Külmast pakitsevad varbad kitsas saapas, valkjad ja tundetud põsed või kipitavalt valusad näpud sõrmikus ongi murettekitavad märgid sellest, et lausa uskumatult kergesti võib endale hankida tõsise külmakahjustuse. Organismi mahajahtumiseks pole vaja tingimata miinuskraade, üldine alajahtumine võib toimuda ka plusskraadide juures. Madala temperatuuri toimel tekib kehaosade kohalik külmakahjustus, mis tabab kõige sagedamini sõrmi, varbaid, nina, kõrvu, samuti põskede ja lõua piirkonda.
Alajahtumist soodustavad:
• madal õhutemperatuur,
• tugev tuul,
• märjad riided ja jalatsid,
• külm vesi,
• üleväsimus,
• füüsiline ja vaimne kurnatus,
• suur verekaotus ja vereringehäired (pigistavad riided või jalanõud),
• alatoitumus,
• alkoholitarbimine,
• kroonilised haigused ja liikumatus.
Targalt talita
Külmakahjustuse esmaabis on peamiseks normaalse vereringe taastamine külmunud piirkonnas. Seda tehakse soojendamise abil. Meeles peab pidama, et soojendamist tuleb alustada kogu keha temperatuuri tõstmisest, mitte alajahtunud piirkonnast! Alustades jahtunud kehaosa soojendamist siis, kui verevarustus pole seal veel taastunud, võite põhjustada raskeid kahjustusi. Hiljem tekib neis piirkondades kudede kärbumine.
Pindmise alajahtumise nähud:
• nahk muutub punetavaks, võib esineda kerget torkivat või kipitavat valu,
• seejärel muutub nahk valkjaks ning tundlikkus kaob.
Esmaabi:
• võta seljast külmad ja/või märjad riided,
• vabasta külma saanud kehaosad vereringet takistavatest esemetest (rõivad, jalatsid, kell, sõrmused vm),
• sõrmi püüa hakata kohe liigutama, hoia neid soojade riiete all, kaenla all vm,
• varvaste tundetuse korral liiguta neid, soojenda jalgu soojade kätega,
• näo kahjustatud alasid soojenda sooja käega (lihtsalt hoia, ära masseeri!),
• ülessoojendatud kehaosa mässi soojapidava materjali sisse (villased esemed, termotekk),
• võimalusel mine sooja ruumi, toas soojenda alajahtunud jäset kehasoojas vees (vereringe taastudes võid tõsta vee temperatuuri paari kraadi kaupa, heaolu piires),
• joo sooje magusaid jooke (vesi, taimetee, mahlajook).
Ei tohi:
• hõõruda külmakahjustusega kohta lumega ega seda masseerida!
• soojendada külmakahjustusega jäset tugeva soojusallika lähedal (kamin, ahjusuu) või kuumas vees!
• määrida külmakahjustusega kohta kreemi, hapukoore vm vahendiga!
• anda kannatanule juua alkoholi!
Kindlasti pöördu arsti poole, kui kahjustatud piirkonnas:
• püsib torkiv või kipitav valu,
• tekivad külmavillid,
• nahk on endiselt valkjas ja tundetu.
