7 fakti neerukividest — kuidas need tekivad ja kuidas neist hoiduda?
Uroloogiliste haiguste seas on neerukivitõbi üks sagedasemaid. Kuidas tekivad neerukivid ja kuidas neist hoiduda?
1. Mis on neerukivid?
Neerud sõeluvad verest jääkaineid ja toodavad uriini. Mõnikord kleepuvad uriinis sisalduvad soolad ja mineraalid kokku ning tekivad neerukivid. Need võivad olla suhkrutera, aga isegi pingpongipalli suurused. See, kas sul on neerukivid, selgub enamasti alles siis, kui väiksemad kivid hakkavad liikuma, tekitavad ummistuse ja põhjustavad põrgulikku valu.
2. Sümptomid
3. Väikesed kivid
Väiksemad kui 5 mm läbimõõduga kivid tulevad tõenäoliselt ise välja. Valu summutamiseks võib arst kirjutada valuvaigisteid. Sellel perioodil tuleb juua palju vett, jälgides, et uriin püsiks võimalikult hele.
Kui kivi suurus on 5–10 mm, on tõenäosus, et see ise väljub, poole väiksem. Väljutamisel on abiks kusejuhasid lõõgastavad retseptiravimid alfablokaatorid. Need võivad kõrvaltoimena põhjustada peavalu ja uimasust.
4. Suured kivid
Suurtest kividest vabanemiseks on vaja tõsisemat sekkumist. Kõige levinum on nende kehaväline purustamine lööklainega. Erilise aparatuuriga tekitatakse akustiline laine, mis sihitakse röntgeni ja ultraheli abil kivile. Laine lõhub kivid väikesteks tükkideks, et need saaksid ise väljuda. Lööklaine ulatub maksimaalselt 16 sentimeetri kaugusele ja seda ei saa kasutada tugevalt ülekaaluliste puhul.
Väiksemad kui 5 mm läbimõõduga kivid tulevad tõenäoliselt ise välja.
Teine levinud meetod on ureteroskoopia, mis tähendab, et kitsas toru viiakse läbi kuseteede kivini. Arst purustab laseriga kivi ja eemaldab tükid toru kaudu, väiksemad killud peaksid ise välja tulema. Väga suurte kivide korral tehakse ka lõikusi, kuid tänapäeval on see üsna haruldane.
5. Riskigrupis on sõjaväelased
Suurim riskigrupp on üle 40aastased valged mehed. Naistel suureneb risk pärast 50. eluaastat. Tõenäosus kasvab, kui mõnel pereliikmetest on olnud neerukivid või kui sul on kõrge vererõhk, podagra või kuseteede põletik. Samas aitab nende haiguste ravimine ja kontrolli all hoidmine neerukivide teket vältida. Neerukivid on muutunud probleemiks sõjaväelastel, kes teenivad kuuma kliimaga piirkondades, kannavad paksu kaitseriietust ega hooli vedelikupuudusest.
6. Mis põhjustab?
Neerukivid tekivad, kui uriinisoolad ei lahustu ja sadestuvad neeruvaagnas. Põhjusi on mitmeid, alates kroonilistest haigustest kuni toitumiseni ning erinevad muutused põhjustavad erinevat sorti kive. 80 protsenti neerukividest koosnevad kaltsiumist, teised kusihappest, struviidist või tsüstiinist.
Kõige sagedamini on neerukivide tekkes süüdi liiga vähene veejoomine. Kivide moodustumist soodustavad toidud, mis sisaldavad palju soola, samuti valke ja ka oksalaati, nagu näiteks spinat, rabarber ja šokolaad. Riskitegur on ka ülekaal ning teatud ravimite tarvitamine.
7. Neerukivide vältimine
60 protsendil, kel neerukivid juba olnud, moodustuvad need uuesti. Samas on olemas ravimid, mis aitavad kivide uuesti tekkimist vältida. Ennetava sammuna on kõige kindlam juua piisavalt vett. Vajalik on ka õige toitumine. Tark on vähendada soola- ja naatriumirikaste toitude tarvitamist. Teatud liiki neerukivide korral soovitatakse hoiduda šokolaadist, lahustuvast kohvist, ubadest, rabarberist, spinatist, apelsinidest, tofust ja bataadist ehk kõigest sellest, mida oled harjunud pidama tervislikuks.
Kuigi suurem osa neerukive moodustuvad kaltsiumist, ei soovitata vältida kaltsiumirikkaid toite. Üllatav, kuid tõsi — need võivad hoopis vähendada teatud sorti neerukivide teket. Samas võivad kaltsiumitabletid toidulisandina küll neerukive põhjustada. Rahvameditsiinis on neerukividest hoidumisel populaarsust kogunud magneesiumirohke kookosvesi.
